Nii mõnigi kirjutas tänasest rämedast ja libedast ilmast. Mul tuli kohe meelde, kuidas ma mitte küll täna, aga mõni aeg tagasi samasuguse ebardliku kiilasjääse ilmaga sõitsin hommikul  autoga tööjuurde, parkisin letti ära, avasin ukse ja astusin ühe jalaga välja ise samal ajal juba tagumikku toolilt tõstes. Nii kui jala maha ja tagumiku püsti sain, voolasin (!) autost välja pikali maha siruli ja jäin lamama paralleelselt autoga 😀 Lihtsalt ei näinud, et astusin kiilasjää peale, millel limatses vesi ning nii libe oli, et jalg kadus alt. Krt, mul tuleb seda kirjutades ikka veel naer peale. Õnneks ma ei saanud haiget. Too kukkumine kategoriseerub sinna, kus näed kedagi kukkumas ja see on nii naljakas, et tahaks püksi lasta, aga ei saa, sest kuidas sa teise õnnetuse peale ikka naerust püksi lased. Kuigi sellisel juhul võibolla olekski võrdne, siis saab teine omakorda sinu üle naerda. Aga no tõesti noh – blond tsikk sõidab letti, põmm mootor välja, käekott kaenlasse, uks lahti ja siis VOOLAB sujuvalt autost pikali maha 😀 Krapsti (nii krapsti, kui lehm libedal jääl suudab) olin järgmisel hetkel püsti lootuses, et keegi ei näinud 😀 Õnneks nad ei läinud kaamerate pealt 400 korda vaatama ega meeme tegema, kuigi kihk oli suur.

Rääkides blondidest tsikkidest autoroolis… Stereotüübid. Need ei ole ju päris lambist välja mõeldud. Eile sõitsin autoga Viru keskuse parklasse, see kus keerutab ja keerutab üles. Poole tee pealt sõitis (ei, lendas!) mulle alla poole vastu suur valge audi KESET seda kitsast keerulist teed. Ma ei saa aru, kas ta reaalselt arvas, et see kollane joon, mis tee kaheks poolitab, peab tal auto all keskel olema? Ma lajatasin pidurid blokki ja süda kloppis sees. Mõttes karjusin IDIOOT. Ilmselt oli see siiki päriselt, mitte mõttes. Keerasin end nii äärde kui võimalik ja mutt (puhvis blondi peaga daamike oma suure audi roolis) sõitis must täie vilega NIIIIII napilt mööda ja ei vaadand mu poolegi, et ups sorry. Mõtle, võibolla töötad või teed muud moodi koostööd (või oled lausa sugulane või sõber) mingite inimestega, kes tunduvad täitsa normaalsed olevat ja sa ei teagi, et tegelikult nad sõidavad nagu niimoodi. Nagu idioodid.

Aga Kaubamajas käisin. Otsisin mantlit ja Rahva Raamatust mõningasi asju. Mantliga on see lugu, et üleriideid mul jagub. Aga ma tahtsin sellist ilusat, korralikku, kvaliteetset, aga ikka väikse vimkaga (mitte tädilikku) mantlit. Kõikides “tavalistes” odavamates poodides on matlid sellised vormitud, juba riidepuu peal käkras ja kortsus, kohutavast materjalist, igast läbu ja ebemeid täis, niidid ripuvad… Hea, kui vooder sees on. Kaubamajas on mantlitel üks suur miinus – nende hinnad algavad (enamjaolt) 499 eurost! Mõtlesin, et see on küll RETS, aga kui ma näen mingit sellist mantlit, mida “ma pean saama, muidu suren”, siis ostan ära ka! Krt, ma olen 34 aastat vana, võiks olla üks KORRALIK mantel ka. Ja oi, ma nägin ilusaid, mõni oligi 499, mõni 699 eurot. Ühegagi ei tekkinud SEDA tunnet.  Peale kõige muu, mulle tundub, et selline ülemõistuse hind ei garanteeri seda, et see mantel ka kaua kena püsib. Võib püsida. Aga ei pruugi! Aga kui ma ostaks 4 sotise mantli, siis ma tahaks sellega käia vähemalt 8 aastat! Tuttav ostis 350 eurose jope (oli teine veel kõvasti alla hinnatud, enne maksis veel rohkem) ja see pleekis tal põhimõtteliselt kohe ära. Ebanormaalne! Jah, need kallid mantlid on sellised, et vaatad peale ja saad kohe aru, et on hoopis teise liiga mäng, aga keegi ei garanteeri, et ta ka püsib selline. Mul ühe kingitud kalli kotiga endal selline kogemus. Seega HETKELISE ilu eest mina ei ole nõus sellist summat välja käima. Isegi mitte 50aastaseks juubeliks 😀

Aga ennäe imet, leidsin Kaubsist ühe poole odavama ja klassikalise väikse vimkaga vinge mantli. Ja mis ma tegin?! Ei ostnud seda ära. Läksin eile koju ja nii hullusti jäi kripeldama, et täna õhtul läksin tagasi ja sooritasin ostu. Praegu on tunne, et kõikidest vanadest kurtgadest ja topilistest matlitest tahaks ma kapis vabaneda. Karli omadest ka 😀 Tahaks vaid sleek looki! Mul nimelt on mingi teema, et kui midagi ostan, siis tahan kõik vanad asjad hävitada 😀

Tegin oma elu kolmanda Aliexpressi ostu (eelmised kaks olid mingid barbiriided ja äkki mingid feik petshopid). Manuses pilt. Suht mainstream või Las Vegas, aga jõuluks sobivad. Mingeid muid kanistusi ma ei osta. Kuusk on ka püsti, laps juba tahtis.

Ja meie päkapiku, kes meil käib, nimi on Theodor 🙂