Reisimiste vahekokkuvõte ja külastatud riikide nimekiri
Mingit reisi mul hetkel kinni pandud ei ole ja mõtted käivad aina, et kuhu ja millal. Ühte ma tean – tahaks lapse(d) kaasa võtta seekord. Minu lapsel on aga tingimus, et tema max lennureis on 4 tundi. MAKSIMUM! Sellega aga talvehooajal kaugele reisima ehk sooja ei sõida. Mul sel aastal rohkem puhkust ei olegi, aga meie talv kestab veel jaanuar, veebruar, märts… Ohh, palun ära räägi, ütlen ma iseendale.
Variant on last kõvasti meelitada, kuidas pikamaalendudel on suured lennukid ägedate telekate ja erinevate filmidega, saab süüa ja limpsi, vahekäikudes ringi liikuda ja teki ning padjaga magada. Samas, eks ta ikkagi tüütu ju lapsele ole ning ei taha liiga kiita, pärast on pettumus.
Kevadel võiks minna koos lapsega õele külla, aga mitte Belgiasse, vaid saada temaga kokku hoopis Hollandis. Lastega võiks käia USAs, peale selle võiks nendega ka Aasias seigelda. Ise tahaks mõnda suurlinna ka lõpuks näha. Dubai, Seoul, Singapur. Kindlasti tahaks veel Lõuna-Ameerikasse minna, ikka kutsub sinna vihmametsa kanti uuesti. Aafrikat tahaks veel…
Vastu ööd uinudes hakkasin lugema mitte lambaid, aga riike, kus ma olen käinud. Nagu väike vahekokkuvõte elus. Lihtsalt mingi riigi kuurorthotellis nädal aega päevitada ei ole minu jaoks reisimine, pigem puhkamine, ning pärast ei saa just öelda, et oleks selles riigis päriselt käinud ja midagi ka näinud. Samas jälle, kuskil riigis ringi seigeldes on ikka nii, et palju on veel avastamata, sest riigi sees on piirkonnad on nii erinevad.
- Venemaa. Käisin Peterburis kunagi lapsena, suurt ei mäleta, aga saan öelda, et olen käinud 🙂
- Läti (nii turistina pealinnas kui ka mitu korda ka läbi sõites ja lennujaamas passides)
- Leedu (läbi sõites)
- Poola (pigem läbi sõites)
- Saksamaa (kunagi kui 12 olin, siis sõitsin bussireisiga peaagu terve Euroopa läbi, lennujaamas olen ka seal passinud)
- Holland (kunagi lapsena ja minu meelest olen seal ka lennujaamas passinud)
- Belgia (mitu korda ja nats on saanud ringi ka sõita ikka, mitte lihtsalt Brüsseli kesklinna väljakul õlut juua)
- Luksemburg
- Austria
- Hispaania, kaasa arvatud Tenerife (Barcelona, kui olin 12 ja Tenerife, kui olin 15)
- Itaalia (mitu korda, Milano, Bergamo, Cinque Terre, Rooma, Toscana piirkond, Pisa, Carda järve piirkond). Tahaks veel Lõuna-Itaaliasse ka!
- Prantsusmaa (mitu korda, kunagi, kui olin 12, ja siis nüüd koos lapsega ka Disneylandis ja veidi ringi sõites Belgiast sinna ja tagasi, pluss Nizza ja Cannes, lisaks lennujaamas passimine)
- Monaco (see vist ikka on mingi riigi moodi asi? Linnriik? No panin kirja)
- Vatikan (linnriik)
- Rootsi
- Soome, mitu korda, ka lennujaamas passides, aga ka niisama
- Tai (olin siis 22?)
- Dominikaani Vabariik
- Egiptus (mitu korda ja ikka Kairo ja püramiidid ka)
- Türgi (ikka ekskursioonidel ka, mitte lihtsalt basseini ääres, aga Türgis on tegelikult metsikult avastada ja ma ikkagi ei saa öelda, et oleks megalt Türgit näinud)
- Küpros (risti läbi sõidetud)
- Põhja-Küprose Türgi Vabariik (kõik seda riiki just ei tunnista eraldi riigina)
- Peruu (vihmametsa, mäge, kõrbe)
- Tansaania (Sansibari saar)
- Ukraina, ka Krimm (autoga käisime kunagi isa ja isa sõbra perega)
Praegu rohkem ei tule meelde. Boldiks tegin need, kus ma minu hinnangul ikka REISISIN ka ja midagi veel mäletan ehk et täiskasvanuna käigud! 🙂 Ma tegelikult päris hotellipuhkusel vist ei olegi käinud, nii et üldse ringi ei sõida. Isegi Egiptuses ja Türgis olen võtnud kõikvõimalikke ekskursioone ja väljasõite, sest seal väga omal käel ei liigu (Egiptuses küll mitte). Aga seal, kus vabalt autoga või rongiga ringi saab sõita, on muidugi veel ägedam, näiteks Itaalias käigud, kõik kolm korda.
Pagan, igale poole tahaks minna ja kõike näha (va Norrad, Taanid ja Inglismaad jms, need nagu üldse ei tõmba). Lihtsalt bassein ja koksiklaas üksi ka ei tõmba üldse, see tundus äge siis, kui piirid avanesid ja eestlased reisima hakkasid ning ma ka täisealiseks sain 😀 Nüüd enam… Neehh…
Äkki midagi nimekirjas ununes ka…
Mis teie ELUREIS on olnud ja kuhu tahaksite veel minna? 🙂
Pilt on tehtud Itaalias, Cinque Terres.
Lysanna
Kus kandis muidu sa Türgis käisid ja kas oskad soovitada, et kuhu tasuks rohkem minna? Ma pole varem Türgis üldse käinud aga õde pakkus, et läheks ja et ta leidis Novatoursi lehelt mõned head hotellivariandid. https://www.novatours.ee/otsing/puhkusereisid/turgi/antalya oled sa seal mõndades ööbinud, et oskaksid soovitada? Praegu valime lennupileteid, kuid ma natuke kahtlen nüüd, et kas Antalya üldse oleks hea variant, kuhu esmakordsel Türgi reisil minna?
ebaparlikarp
Tere.
Ma olen vaid 1 kord käinud ja Alanyas vist olime. Ma arvan, et kui tahad lihtsalt päikest ja merd ja sooja, siis pole üldse vahet, kuhu lähed. Igaks juhuks loe valitud hotelli kohta enne broneerimist ja booking.com’st arvustusi ka (alla 8 punkti hotelli ma ei läheks).
Lysanna
Aitäh! Vaatan siis booking.comist ka! Ei mõelnudki sellele.
KT
See ei ole just elureis, aga paar aastat tagasi käisime viisavaba laevareisiga Peterburis ja oli äge. Loomulikult sai seal ka kunagi 10. klassi ajal käidud, aga siis ei osanud ju hinnata ei kultuuri ega toite ega kogu olustikku.
K.
Elureis oli kindlasti kuu aega Uus-Meremaal, seal sai lausa 2 korda käidud.
Kreekasse läheks iga kell, Costa Ricale ka.
Tegelt mulle juba sympatiseerib USA ka, kuna mulle meeldivad vanad muskelautod ja äge oleks mingi road trip teha.
ebaparlikarp
Costa Rica mul täiega plaanis, juba see aasta mõtlesin minna, aga valisin ikka Sansibari.
Helen
Kommenteerin lennujaamast teel Inglismaalt Norra 😀 Aga elureis siiani on ilmselt kaks kuud, mille veetsin rännates ringi Jaapanis ja Koreas (ilmselgelt siis Lōuna-Korea). Nii erinev ja teistsugune. Samas meeletult meeldis ka Islandil ning Shotimaal telkimine on samuti minu hingele. Kuhu veel tahaks?- Siberisse ja Kanadasse.
ebaparlikarp
Inglismaalt Norra 😀 Hea kild! Kui aega on, võiksid kirjutada, mida Lõuna-Koreas vaadata ja teha, mind tõmbab ka sinna, absull ei tea, miks!
J.
Kanada ja USA läänerannik – võrratu loodus!
Elureis tahaks loota, et on veel ees ( 🛫 next destination New Zealand)
herz
Mul on reisitud riikide nimekirjas hetkel 52 riiki. Enne laste saamist olid kõik puhkused, pikemad pühad ja muud kombod selleks, et Eestist ära reisile minna. Euroopas on hea teha selliseid city weekende ja pikendatud nädalalõppe.
Kõige ägedamad reisid on olnud ilmselt Austraalia (ja seda suure eelarvamuse pärast, et mis seal siis nii erilist on. kas saaks veel rohkem eksida – vau, mis loodus), Gruusia (ainuke reis, kus ma ei ole reisi jooksul paar kilo alla võtnud vaid VIIS kilo juurde, sest kui super söögid ja eluodav vein ja loodus+kultuur sinna juurde, lihtsalt kihvt) ja Brasiilia. Aasia on ka kihvt ning Balkan oli minu suur unistus, mille sain mõned aastad tagasi tehtud. Niinii rahul.
Unistus on reisida 160 maailma riiki (noh, sada+ jäänud :D), aga nüüd, kus lapsed ka ja alustasin oma ettevõtlusega, siis see seob Eestisse tugevalt. Las põnnid veidi kasvavad, siis saan jälle reisima minna 🙂
ebaparlikarp
Väga lahe!!! 🙂
Mari
Mina soovitan Kreeka saari, olen ise paljudel käinud ja jätkan nende avastamist:) Just lastega sobib väga hästi (kreeklased on väga perekesksed ja neile siiralt lapsed kohe meeldivad, nagu ikka L-Euroopas); endale leiab tegevust (nii rand, toit kui ka huvitav ajalugu jne) ja on lisaks ka turvaline, ei pea muretsema – ning lihtne Tallinnast minna ka. Kevadest sügiseni käivad otselennud (Aegean Airlines) Ateena ja Tallinna vahel, kellaajad on siiani olnud ühest küljest pisut ebamugavad, aga reisipäevade kasutamise mõttes ideaalsed – 3 paiku öösel läheb lend välja ja jõuab varahommikul (kl 7) Ateenasse, kust saab kas siselendudega (neid on väga palju ja suht odavad ka) või siis sadamatest laevadega saartele. Ja tagasilend on 23.30 õhtul, Tallinnas u pool kolm öösel – jällegi, pisut ebamugav, aga päev on veel täie puhkuse eest. Saartel on aga palju avastamist, iga saar on oma nägu, oma atmosfääriga ja oma rütmiga. Tore on neid avastada – ja ma soovitaksin ühe puhkusega teha korraga kaks saart, siis ei pea liiga palju reisima, aga näeb kaks tk ikkagi ära. Teiseks ma soovitan reisida mai lõpus/juuni alguses või siis septembris, eriti just september on eestlase jaoks ideaalne, on endiselt südasuvi, aga päike pole enam liiiiiga terav ja vesi on soe-soe + nendel aegadel pole veel high season. Ja kolmandaks ma muidugi soovitan saari, mis EI ole Rhodos või Kreeta – mitte et nad poleks ilusad (ikkagi Kreeka saared ja mõlemas palju huvitavat ajaloolist, Kreetal Knossos jne, ma olen mõlemal oma käe peal käinud ka), aga nad on reeglina ikkagi liiga turistikad, sest nad on väga suured. Ja väiksemad saared on isiklikumad ja põnevamad ning neid “all inclusive 299 naela” hotelle/turiste seal ei näe – väiksemad Kreeka saared on siiani üks väheseid kohti soojas Euroopas, kus on alles palju-palju autentsust ja ehedust. Toit on muidugi seal ülihea – ma ei tea ühtegi teist kööki, kus leiaks nii palju ja erinevat taimetoitlasele kusjuures ja seda iga taverna menüüst, mitte lihtsalt nii, et paar asja valikus. Ma olen ise Kreekas käinud üle 20 korra, iga kord on olnud eriline. See on nagu hobi:) Igatahes, ma soovitan Kreeka saari ükskord proovida, omal käel leiab palju ilusaid ööbimiskohti ka. PS Igaks juhuks lisan, et ma olen ikka mujal ka üsna palju reisida saanud ja käin ka edaspidi, lihtsalt Kreekasse tõmbab tagasi.
ebaparlikarp
Aga milliseid Kreeka saari Sa soovitaks? Just looduse ja rütmi ja randade tõttu.
Mari
Milos, Syros, Naxos, Andros, Skiathos – nad kõik erinevatest saarestikest, kõik erinevad, aga toredad (ja erinevad ka olemuselt ja nn lähteülesandelt). Siis ise ma ei ole käinud, aga huvitavad tunduvad ka Karpathos ja Kalymnos. Ma soovitaks nii, et vaataks saarestikke Wikipedias – nad seal ilusti kategoriseeritud, Cycladic ja Argo-Saronic jne. Siis vaataks sealt saari, paneks nad google image’sse – ja hakkaks vaikselt vaatama, mis kõnetab. Sellega on natuke nagu riietega või kunstiga, et mõni asi (saar) kohe hakkab sinuga rääkima, siis vaatad veel pilte ja loed ja nii hakkab mõni juba jääma sõelale. Ja siis ma teeks sellise asja, et Trip Advisori foorumis kirjutaks väga täpselt, mida ma tahan teha (ranna, tegevuste, laste tegevuste ja turistide kontsentratsiooni mõttes) – ja siis tavaliselt saad (vahel kohe kiirelt) vastused, et mis võiks sobida. Ma olen saanud niimoodi soovitusi MITTE minna ka mõnele saarele ja olen tänulik olnud, sest pildid ja kirjeldus ei vasta alati sellele, mida tahad. Ja siis vaataks ka seda, et mis on kõrvalsaared, kuidas (kui lihtsasti – praamiliiklus alati ei ole kõige tihedam) sinna saaks jne. See on selline reis, mis tahab aega ettevalmistuseks, aga talvel just tore tegeleda:)
ebaparlikarp
Tänks sulle!!! Uurin kindlasti.
Tupsulotu
Senimaani ägedaimad reisid on olnud Mallorca (võib olla selle tõttu, et olin siis väga noor ja kõik tundus lihtsalt super). Loomulikult on top reiside hulgas ka USA (käidud New Yorgis, LA’s, Vegases, Grand Canyonis).
Unistuste reisid oleks Cancuni (Tulumi varemeid tahaks kindlalt näha ja cenotides ujuda), Singapur, Mauritius, Sri Lanka. USA’s tahaks ka Alaskal ja Yosemite rahvuspargis veel käia.
Kristi
Meelita last sellega, et näiteks Dubais on nad niii lapsesõbralikud, et ta tunneb end kuninga kassina. 🙂
Me oleme praegu Armeenias. Siia soovitaks tulla, kui tahaks täiesti teistmoodi kogemust. Ja tunnet nagu aasta oleks 1991 🙂
ebaparlikarp
Odessaga pidi sama teema olema, nagu ajamasinaga oleks tulnud, mitte lennukiga.
Beeta
Ma tahaks ka sinuga pahandada näiteks Inglismaa ja Norra pärast. Ok esimeses ma olen käinud, teine aga mu üks sihtkoht must go listis 😀 Kuid mis siin ikka pahandada, tundub et inimestel on tõesti mingid kiiksud selle koha pealt kuhu nad minna tahavad ja mis maailmajaod on nende jaoks atraktiivsemad. Minu jaoks on näiteks olnud millegi pärast see oma Euroopa tore kus ma tahaks palju palju käia ja noh ega ma siiani välja pole saanudki Euroopast, aga kahe nädala pärast see muutub ja siis Bali ning Austraalia ja vahele veel väheke Filipiine. Mind näiteks ei ole mitte kunagi tõmmanud Austraalia ega Aasia v’ga, eriti külmaks on mind aga jätnud Tai millest kõik justkui pealtnäha vaimustuses on ja Eestlaste teema on see Austraalia. Muidugi on lahe need oma silmaga ära näha ja võib olla, et kui ise koha peal olen siis hakkan sellest fenomenist aru saama. Miks ma sinna aga üldse lähen on muidugi sõprade algatusel, et nendel plaanis minna ja kutsuti mind ka kaasa, mõtlesin, et miks mitte 🙂 Üleüldiselt ei ole mind kunagi mingid ekstrakuumad lõunamaad võlunud va Tenerife kus ma viimati käisin. Minu arvates selle koha pealt oli idekas, et ideaalne kliima, aga samas nagu ikka Euroopa ja hispaania keel mulle muidu ka täiega meeldib. Ja maailmajaod mis mind totaalselt külmaks jätavad on Ameerika, kogu see ülemine ja alumine kokku sealpool ookeani, aga ehk Kanada oleks selline mis mind rohkem tõmbaks. Ma lihtsalt jälestan Usa kultuuri ja ma ei tea kas ma isegi tahan sinna minna.
Kusjuures mul pole olnud mitte ükski reis mingi niisama passimine ühe koha peal, ma ei suuda seda teha, kaks päeva võin max rannas päikest võtta ja need päevad ka pooleks veel siis juba sügeleb et tahaks midagi muud teha ja avastada. Nii igav on seal kusagil kuurortis tühja passida. Ma käisin Šotimaal matkamas ja see oli imelineee, olen käinud ka Londonis ja tore oli lihtsalt ära näha kõik need vaatamisväärsused, Big Pen ja need erinevad sillad ja uhked kuninglikud hooned. Sellel linnal oli küll oma selline hõng küljes, midagi teistmoodi, alguses kui lennujaamast rongiga jõudsin keskusesse siis rongijaam tundus küll nii troostitu et vaatasin kuhu ma nüüd sattunud olen, aga sealt natukene edasi ja siis läks juba paremaks. Ja vot Uus-Meremaa ja Island on ka sellised kohad kuhu ma kindlasti tahan minna. Kui siin juba jutt Taanist siis sealt võiks ka korra läbi hüpata, sest noh selle maaga seoses mul üks teine lugu, nimelt mu viimane suur armumine oli taanlane, kahjuks õnnetu armumine:( aga nüüd on tunne et pean selle maa ka ära nägema ja olekski tegelt äge Euroopas mingi selline ringreis teha et palju maid korraga ära näha.
ebaparlikarp
Mul näiteks Šotimaa oleks vist üldse viimane koht, kuhu viitsiks minna 😀 Ok, Venemaa on enne seda 😀 Aga jah, mingid riigid tõmbavad rohkem, mingid vähem, inimestel see nii erinev. Mind tõmbab soe ja niiske kliima, vihmametsad, Lõuna- ja Kesk-Ameerikast ükskõik mis riigid! Aasia ka, sest seal samuti soe ja niiske 😀 Ja Aafrika, mustrid ja eluolu ja inimesed ja kultuurid, just Etioopia ja sellised riigid.
Beeta
Ah jah ja Aafrika on üldse paras siuke koht kuhu mind ka üldse ei tõmba, ainult teatud üksikud riigid võib olla leiaks, aga neil endil nii palju kodusõdasid ja seda vägivalda, vaesesust ja huhh kõike nagu negatiivset liiga palju. kuid loomulikult oleneb konkreetsest riigist. Mind tõmbaks islamimaad ka vist rohkem kui Aafrika 😀 Dubai ja Türgi vms.
Ebapärlikarp
Aafrikas ongi palju moslemeid. Näiteks Tansaanias, kus ma just käisin, on samuti islam.
M
Kuna sa oled üpris palju reisinud, siis mis sulle endale kõige rohkem meeldis ja miks?
ebaparlikarp
Peruu, sest vihmamets oli minu eluunistus!!! Ja see reis oli profi seikleja korraldatud ja ehe! Aga samas see helesinine vesi, Kariibid ja Sansibar on samuti nii mina!!! Itaalia ka meeldib väga 🙂
Merilin
Elureisideks kindlasti Vietnam ja Gruusia, eks samuti seepärast, et olid seiklusreisid. Seljakott selga, hotelli broneeringus esimene ja viimane öö, muu juba kohapeal. Nädalavahetus Sveitsis, lennukiga, sinna, kohapealt rendiauto ja siis mägedesse- seda tüüpi reisid on enim elamusi pakkunud.
Aegajalt olen ka paketireisidega käinud, küll mitte kunagi niisama basseini ääres istunud terve aja, vaid ikka ekskursioonid ja omal käel ringi vaadanud. Ka suveks on sel korral paketireis Kreetale, kuna ei ole praegu energiat ühele seiklusreisi planeerimisele panna, aga reisile tahaks😃.
Kindlasti tahaksin ära käia Iisraelis ja Islandil. Samuti Tansaanias ja USAs.
ebaparlikarp
Ma ei suudaks küll nii, et hotelle ka bookitud pole 😀 Mul peab ikka plaan ja trajektoor paigas olema. Aga kus oleks alles vabadus sellest lahti lasta…
M
Minu eesmärk on ära käia Maldiividel ja et sinna minna, tahaks ikka ööbida nendes bangolodes vee peal, seega raha peaks seljakotiga kaasa võtma. Ma küll ei ole uurinud, kas seal peale kristallselges vees ujumise ja looduse nautimise midagi teha on, aga unistus on siiski ära käia. Austraalia jätab ka külmaks.
ebaparlikarp
Seda kristallselget vett olen mina nautinud just Sansibaril ja 4a tagasi ka Dominikaanis, ma olen sellise vee hull! Aga miks Sa just Maldiividel seda tahad proovida? Neid kohti on maailmas päris palju, kus see sama vesi. Ma ise olen seal majutuste hindu vaadanud ja no need veepealsed bungalod olid mu meelest ikkagi mingid lux värgid ja väga kallid, mingit tonni öö peale ma never ei maksaks ise. Ööbida võib ju ranna ääres ka. Sansibaril ööbisime põhimõtteliselt otse rannas, aga jah, polnud tokkide peal vees 😀
M
Jah, isegi mõelnud, et seda, mis piltidelt näinud olen Maldiivide kohta, saab mujal ka, aga kuidagi on elu unistus päriselt just seal ära käia. Aga kui juba minna, tahaks tokkidel olla, korra eluski nii luxilt ööbida, aga jah, hinnad on kallid, seega see unistus ongi 🙂
ebaparlikarp
Siis pead ära tegema selle reisi, äkki seal ikka odavamaid tokke ka 😀
Alice
Maldiividel on neid saari hästi palju ja eri hinnaga. Eks ta nii ole, et mida odavamad hinnad, seda odavam rahvas ka seal ja tihti siis ka palju lärmavaid venelasi või britte. Aga veepealsetes majakestes ööbimine on ikka hoopis teine asi kui rannamajades, aga eks elamused mõlemad. On ka selline võimalus, et broneerid rannamaja, aga kohapeal teed siis ööks või kaheks upgrade-i veepealsesse villasse. Tasub kohe puhkuse alguses neile sellest teada anda, sest alati ei ole vabu villasid kohe võtta. Villades elamise eelis on ka see, et kõik villades elavad inimesed käivad söömas kõrgeklassilisemas restoranis (sel juhul kui puhkuse hinnas on ka toit sees).
Oleneb saarest, aga ega seal palju muud teha ei tahagi kui vaid süüa ja chillida. Igal pool korraldatakse ka reise naabersaartele või muidu väljasõite ja noh igasugu veespordid jne.
Ma küll kuskil mujal eksootilises kohas puhkusel ei ole käinud, aga Maldiivi saared on kohe kindlasti kogemus omaette, seda enam, et need saared võivad tulevikus üldse vee alla kaduda.
M
Kunagi ammu ammu sai aasta Tšiilis elatud ja selle käigus ka seal ringi vaadatud. Väga äge on see, et ühe riigi sees näed nii maailma kõige kuivemat kõrbe kui ka nt pingviine oma loomulikus keskkonnas. Lisaks siis ka kõike muud, imelised looduspargid jne. Ladina Ameerikasse tahaks kindlasti tagasi minna ja külastada mitmeid riike, alustaks vist Buenos Airesest. USAs tahaks trippida nii mitmeski kohas, NY, Alaska, California jne. Kuuba tõmbab juba ammu. Aasia ja Aafrika mitte nii väga. Aasias olen käinud vaid Tais, oli tore ja ilus ja imeline söök aga no lihtsalt ei ole minu teema. Kultuuri poolest lihtsalt pole minus seda Aasia huvi ja kiiksu, kindlasti lähen tagasi aga enne ootavad teised sihtmärgid. Euroopas meeldis väga Itaalia (nt Toskaana ja üleval järvede ääres) aga ka Baierimaa. Käia on veel palju. Järgmine reis on vast Norrasse, tahaks sõpru külastada ja loodus kutsub juba ammu. Kodus on ka alla aastane põnn ja temaga veel Lõuna-Ameerikat avastama ei lähe ning ilma temata ka nädalateks ära ei kao, avastame siis paar aastat Euroopat. Kevadel ehk piiluks Hispaaniasse, korduvalt olen käinud Barcelonas ja veidi ka pikemalt Andaluusias viibinud, sel korral vaataks ehk kusagile mujale – San Sebastian äkki. Prantsusmaal olen vaid Pariisis käinud aga tahaks kindlasti rohkemat. Samuti on üheks unistuseks üks suurem tiir Šotimaal ja Walesis.
Helena
Oma 24 eluaastaga olen suutnud käia ja päriselt reisida lausa 51 riigis ja elanud aasta või pool vastavalt Tšiilis ja Hongkongis. Isikliku kogemuse põhjal julgen väita, et elureis oli Boliivias ja tegelikutl ja 4 päeva Islandil. Südatalvel, sajandi lumetormiga. Aga nii saabki ÕIGE Islandi kogemuse, evakueerudes hotellist laviiniohtu tõttu, näha igal ööl virmalisi, käia jääkoobastes jne. Kindlasti tahaks minna ‘stanid läbi, Kasahkstan, Tajikistan jne. Ja Mongooliat ootan ka nii väga, Tahaks riike, kus võibolla igaüks ei käi (jama, et ma Põhja-Korea võimalusest ükskord loobusin, tundus kallsi 10 000 € maksta 2 päeva eest :D). Nüüd kahe kuu pärast lähen vaatama Svaasimaa kuninga uue naisi valimist näiteks. Loodan, et need kõik tulevad elureisid, ja iga uus reis on uus elureis! 😀
ebaparlikarp
Vau! Väga lahe!!!
Samas mis seal Põhja-Koreas vaadata? Ainult seda, mida ette söödetakse. Oleks aus asi, oleks põnev. Raamatutest saab selle kohta täpsema pildi vist kui reisides.
Eliise
Plaanis järgmine aasta Nizzasse minna. Räägi natuke kuidas meeldis, mida seal teha ja vaadata? Kas on tõesti nii jube kallis jne?
ebaparlikarp
Ma enam nii täpselt ei mäletagi, hängisime lihtsalt ringi, mõne muuseumi leiab sealt ka, Monacosse ja Cannes’i sõitsime (need seal lähedal), jalutasime palju niisama, sõime välirestodes, päevitasime, ujusime rannas 🙂 Mulle väga meeldis, lihtsalt väga tsill oli. Hinna koha pealt on alati nii, et saab kallilt ja saab odavalt, ning kellele mis on odav, kellele kallis 🙂 Näiteks rand on tasuline, 16 EUR päev/ inimene oli, selle eest sai tooli ja varju jne, keegi ei tülitanud seal. Aga public rand on ka, aga kivine ja pole nii mugav. Kui tahad seal hästi puhata ja väljas süüa ja veini nautida, siis peab ikka raha olema.
G.
Kõige rohkem unistan Uus-Meremaast aga tahaks minna vähemalt kuuks ajaks ja see vajab natuke pikemat planeerimist. Üks sõber käis hiljuti Nicaraguas (Kesk-Ameerika) ja see mul nüüd samuti mõttes. Muidu on mulle põhja pool ehk Islandil, Lapimaal, Šotimaal, Norras ka väga meeldinud, lähen kindlasti tagasi.
Viimane reis oli Portugali lõunarannikule, meeldis väga ja lähen kevadel jälle 🙂 Edasi ootavad ilmselt lähiajal veel Assoori saared.
Ebapärlikarp
Assoori saarte loodus on kindlasti mega! Kuidas sinna lendaks muidu? Oled vaadanud?
G.
Lissaboni kaudu tundub kõige lihtsam, ma ise stardiks Pariisist aga Tln’st tulles saab kolme lennuga kas siis läbi Frankfurdi, Stocki, Helsingi, Amsterdami vm.
ebaparlikarp
Kolmega!!! Krt mul 2 maksimum 😀
G.
No siis sõidad esimese otsa laevaga 🙂
Mae
Taani osas kortsutan kurjalt kulmu :))))) Kuigi olgu-olgu, ma saan ju aru küll Sinust, sest mind ei tõmba ka näiteks eriti Inglismaale, kuigi mõistan, et sel on oma võlu siiski olemas. Igaks juhuks siiski ütlen, et Taani võib ka sigalahe olla, eriti mingi ilus kevadine aeg.
Aga mina ausalt öeldes ei teagi, mis see unistuste reis oleks. Toredaid kohti on palju, aga nagu ma üha enam mõistan, siis reiside reisi teevad ikkagi saja pisiasja juhuslik kokkusattumine. Annan endale aru, et see võib täitsa vabalt juhtuda ka näiteks Lätis :)Hetkel on nimekirjas kohe-kohe kiire ooperireis Koppi, siis ilmselt detsembris üks kiire päikesereis, veebruaris Mauritius ja septembris asjaolude kokkulangemisel Korfu. Toimetan praegu üht raamatut kohast, mille saared mind veidi liiga kõvasti tõmbavad, sinna tahaks tegelikult minna. Ja Paapua Uus-Guinead ei saa ka peast. Kesk- ja Lõuna-Ameerika müttaks ka läbi. Aga kui Sinul on lennuhirm, siis minul… ämblikud :)))))) Nii et iga reis tähendab eeltööd ja kompromisse nende osas :DDDD
elukas
Tšiili ja Lihavõttesaared. Uus-Meremaa. Madagaskar. Nepaal. Brasiilia, Argentiina.. üldiselt ma oleks nõus peaaegu igale poole Lõuna-Ameerikas ilmselt minema. Käisin samuti Peruus eelmine aasta nagu sina (kommenteerisin siis vist ka) ja armusin täiesti ära. See on elu kõige ägedam reis senini (ja ma olen veel mõnes kaugemas ja eksootilisemas kohas varem käinud). Üldiselt mulle vist väga meeldib, kui reis on võimalikult mitmekülgne nii, et saab kultuuri ja seiklust ning samas randa ja chilli ka, siis on tasakaal paigas.
Julgen sulle soovitada, kui sul enda listis veel pole, Kambodža-Vietnam kombot, mida olen ise ka teinud. Ühest küljest on väga tüüpiline aasia värk (vaesus, räpasus), aga samas on nii teistmoodi, kus on kultuuri (Angkor Wat jne), samas on soe ja saab chillida ka. Väikseid paradiisisaari, kus valge liiv kohtub helesinise veega, kus on ongi sõnaotseses mõttes väike maapealne paradiis (vt seda näiteks: http://www.secretparadiseresort.asia/).
ebaparlikarp
Mul üks tuttav oma perega just praegu reisib seal Vietnamis ja lähedal, vaatasin piltidelt ka, et väga huvitavad kohad ja vinge loodus!!!
Hedi
Minu elureis: Singapur. Nädal selles linnas läks nii ruttu, et jäi aega puudu. Muidugi on sigakallis, aga väga-väga lahe koht. Isegi see 11 tundi lendu on “nohu” selle elamuse jaoks. See on mingi imedemaa. Erineb teistest Aasia suurlinnadest sellepoolest, et see on linn džunglis ja roheluses. Suured ja uskumatud aiad, palmid jms igal pool, ka pilvelõhkujate vahel, kõik on lopsakas ja õitseb. Väga puhas ja kihvtid muuseumid, Universal studio, rannad, maailma vingeim loomaaed (päriselt), odav ja maailma puhtaim ja vaikseim ühistransport jne. Uskumatu elamus. Ja Euroopast – oli selline autotripp: lõuna-Saksamaa lossid ja looduskaunid kohad, mägijärved, kuni Konstanzini, sealt Šveitsi (Lucern, auru-rataslaevaga sõitmine ja mäed), mõnetunnised jalutusmatkad Alpi aasadel – lumiste mäetippude taustal, metsikute rohumaade ja lilledega kaetud väljad, vaikus, linnulaul ja need kolisevate kelladega Alpilehmad. Ujumine mägijärves, need unised piltpostkaardilt välja võetud külad ja lossid. Lõputute nõelasilmakurvidega mägiteed (täiesti normaalses korras, muide), need kaunid vaated pealpool pilvi. Lõpetuseks Itaalias Maggiore järve ääres väike minipuhkus. See on üldse lahe järv – põhjapoolt on Šveits ja lõunapool on Itaalia. Fantastiline koht. Selline väike kuurortlinlik olemine, kus ei ole tüütuid müügimehi igal nurgal. Pigem kohalike lemmik suvituspaik. Paadikestega saab sõita väikestele järvesaartele, kus on imeilusad aiad, lossid, villad, tsitrusepuud, valged paabulinnud jms. See oli elureis. Linnareisidest on mulle ülekõige meeldinud Rooma – see ajalugu ja fiiling, aga mulle üldse Itaalia meeldib vist ülekõige. USA on ka tore, aga seal mind nt häiris, et ainult autoga saab liikuda, st kõndimisele seal riigis väga palju kohti pole, st kõnniteid või ülekäiguradasid on minimaalselt. Loodus on muidugi metsik ja ilus (metsikud hobused nt), aga väga pikad vahemaad on seal erinevate ägedate kohtade vahel, mis võtab suure hulga reisiajast. Samas kui ongi eesmärk lihtsalt sõita ja natuke vaadata, siis on superkoht.
Hedi
Ja ise tahaks minna: kultuurireisile Jaapanisse, Mehhikosse (koos oma mehiklasest sõbraga), Indo-Hiinasse (piirkonna ringreis) ja Reini jõe veinikruiisile; loodusreisile Uus-Meremaale, Galapagosele, Norrasse, Assooridele ja võib-olla ka Islandile, aga ma just kuulsin ühe pool-kohaliku käest, et see massiline tormijooks sellesse riiki peale jalka EM-i on metsik ja sealne riik ei tule sellega toime. “Puutumatut kihvti loodust” on aina vähem. Päikesereisile tahaks kusagile Kariibidele (nt Prantsuse Polüneesia), Hawaiile, Sri Lankale ja Kreetal võiks ka ära käia. Linnadest tõmbab: San Sebastian, Pariis, Kopenhaagen, Abu Dhabi.
E.
Minu külastatud riikide numbrike on hetkel 28 (haa, minu vanus :)). Ja sama lugu, et alles tulin reisilt ja juba mõlgutan mõtteid, kuhu järgmiseks. Siiani on Euroopast sügavaima mulje jätnud Lõuna-Portugal (imelised rannad, metsikud delfiinid, külakesed nagu postkaardilt) ja Hispaania (kus nüüd ise elan) saartest Formentera ja Islas Cíes.
Väljaspool Euroopat… siiani ägedaim snorgeldamis-/sukeldumiskogemus Cancunis ja Isla Mujeres’il merikilpkonnadega.
Ja nimekiri kohtadest, kuhu minna, on lõpmatu! Ainult Austraalia ega Aasia kant ei huvita, sinna võin minna siis, kui kõik huvipakkuvad paigad läbi käidud 😀
ebaparlikarp
Aga miks Aasia ei huvita?
Mind näiteks Austraalia jätab ka täiesti külmaks.
reisida tahan, lennata eriti mitte
Ma sain mingil ajal Smartlynxy silgud-pütis-lennul veits trauma ja pärast seda keeldusin edasistest otselendudest Eestis pakutavate tšarteritega (ainult smartlynx ongi). Kuna soojale maale oli vaja saada, siis lendasin Tenerifele Tallinn-Amsterdam, Amsterdam-Madrid ja sealt siis Tenerifele. Kõige pikem lend oli 2:50 ja vahepeal sai lennujaamades shopata. Äkki su lapsele sobiks ka mitme lühikese lennuga lennata? Järgmisel hooajal on ta juba aasta vanem ja targem ja vast pole enam nii resoluutne pikkade lendude suhtes…
ebaparlikarp
Ma ise sõidaks pigem otselennuga 😀 aga tegelt see ka mõte, kuigi lõppkokkuvõttes võib ikkagi väsitavam tulla. Smartlinxyga ei lenda ma never! Liiga foobik selle jaoks! 😀
Laura
Haha, üks mu unistusi on nimelt Inglismaal ja Šotimaal ringi trippida, ikka niimoodi nädalate kaupa. Vahepeal looduses matkata, siis mõnes suuremas linnas muuseumites käia, losse külastada, väikestes külakestes ringi jalutada, siis jälle loodust nautida… Praegu olen käinud ainult Londonis (eeee viis või kuus korda. Lemmiklinn) ja Oxfordis.
Siis tahaks käia veel USAs, Kanadas, Kuubal, Uus-Meremaal, mõnel mõnusal paradiisisaarel, Jaapanis, Singapuris, Venemaal, Norras, Islandil, Lõuna-Prantsusmaal… no suhtkoht igale poole võiks minna. Uuesti tahaks Itaaliasse, käisin teismelisena ja väga meeldis.
Ma viimased kümme aastat olen keskmiselt kord aastas ikka reisil käinud, pluss väiksemad sutsakad a la Helsingis või Riias. Sel aastal sain lapse, nii et Helsingist kaugemale ei hakanud minema. Järgmine aasta on aga plaanis kaks nädalat Horvaatias veeta.
Reisimine mai laav!
ebaparlikarp
Su Prantsusmaa jutuga tuli meelde, et ma seal ikka rohkem kui Pariisi Disneyland ja mõned lossid trippinud. Paar aastat tagadi käisin ju Nizza ja Cannes ka, krt juba unustasin. Mulle väga meeldis!!!
Horvaatiasse võiks ka kunagi minna jaa!! Ja Uus-Meremaale.
Palju õnne lapse puhul! 😀
Laura
Aitäh! 😀
Eveliis
Ülbik. Välja arvata Taanid ja Norrad:D
Norra on coo, aga Taani on lihtsalt vaimustav. Ma olen täiesti Taani armunud.
ebaparlikarp
😀 No mul on hooooopis teised fetišid noh ja kõigepealt tahan need fetiši kohad läbi käia ja kui KÕIK on käidud, äkki siis kunagi Taanid ja Norras 😀 Aga pigem siiski mitte 😀
k
Taanis elanuna ütleks, et Taani ei ole midagi nii vaimustavat 😀 ok, linnad on ilusad, skagen on ilus, rootsi viiv sild on ilus. muu aga suht meh lame maa
Eveliis
Ma ei tea, ma sattusin sel aastal esimest korda Taani (lennujaam ei lähe ju arvesse) ja mu meelest oli see lihtsalt nii võrratu. Ma isegi ei tea, mis täpselt selle nii eriliseks tegi, aga igatahes vaimustusin. Eks ole näha, kas vaimustus jääb püsima, kui uuesti tagasi lähen.
ebaparlikarp
Sa oled nii “põhjamaade” inimene 😀 ja peent vanaaega nautiv.. Ma ei oska seletada, see Norra ja Rootsi jne on lihtsalt nii SINA. Aga seda müüti tuleb murda 😀
Eveliis
Varsti murrame. Sest ma olen ka Itaalia inimene. Täiega. Parimad reisimeenutused Itaaliast. Nii et ehk uuel aastal murrame müüti;) Kes teab.
ebaparlikarp
Loodame! 😛
Kaisa
Mul ei ole kahjuks õnnestunud eriti kusagil käia (no tõesti, umbes 4 välismaa linnas olen käinud ja nendest 3 on naaberriikides), aga eks ma ikka unistan küll.
Tahaks USAs roadtripi teha, Island tõmbab, Egiptuse püramiide tahaks näha (sest ma lihtsalt väga suur Vana-Egiptuse fänn). Aasia eriti ei huvita, aga kui peaks minema, siis läheks ilmselt Hiinasse, Tai või India üldse ei huvita. Euroopas huvitab lisaks Islandile ka soojemad riigid Kreeka, Itaalia ja Horvaatia. Aga võimalusel ma muidugi käiksin igal pool, esialgu lihtsalt vaataksin need unistuste kohad üle.
ebaparlikarp
Kreeka peaks ka üks kevad või sügis ära tegema, mul täiesti listis see!
Mari
Mind tõmbab kreeka aina ja aina tagasi. Kefalonia, zakynthos ja suvel Korfu.Samas egas ma pole mingi eriti paljudes kohtades veel käinud ka 😀
Venemaal olin pea nädal. Siis suve alguses Bulgaaria ja käidud ka Türgi ja Pühja-Küpros. Ja London. Ja Austria . Et eks jõuab veel küll käia. Ma ei taha ise ka võtta ette pikki lennureisie nii et on vähe keeruline minuga 😀
K
Kindlasti oli minu jaoks eraldi tähendusega Austraalias 2 aastat olemine ja vahepeal Tais puhkamine. Maakera kuklale minek on alati tundunud utoopilise ja kalli ettevõtmisena, seega nüüd tagant järgi mõeldes justkui sain millegagi hakkama. Aasiasse tahaks tegelikilt tagasi minna, Vietnam või Filipiinid näiteks.
ebaparlikarp
Kusjuurses mulle tundub ka maailm siit nii suur ja utoopiline see teine maakera ots, aga kui kohal, siis motlen, et issand, sups ja valmis ja tegelt saab ju igale piole sõita. Ulme 😛