See nädal osalesin toidumessil ja kiire on olnud. Ma ei hakka messist rääkima, sest noh, tööteema. Aga pagan, kus on imelikke inimesi olemas. Selliseid, kes arvavad, et jumala okei on oma läbinäritud ja pooleks murtud hambatikk torgata teiste pähkli- ja rosinakaussi peitu. Või et on täiesti lahe end kell 13.00 päeval täis juua ning olles seeläbi ka veidi oravat alla surunud ja endas karu leidnud, tulla lõpuks naistele alkoholi pakkuma, niisama ringi lällama ja üle messi ropendama. Õnneks lätlased, mitte päris rahvuskaaslased.

See tähelepanek ka veel… Et kui naisterahvas viisakalt poolest teeklaasi suurusest anumast kangest alkoholist (kell 1 päeval!) keeldub, siis loomulikult teevad sellised vennad solvunud ja ärapõlatud nägu. Palju ei puudu, et sellised veel lohutamist vajaks, sest nende karuseid tundeid on ju riivatud. Ma jälle leian, et ma ei pea kell 1 päeval umbes 20cl kangest alkoholist keeldudes end isegi mitte põhjendama, veel vähem pakkujat nagu last hiljem lohutama.

Nädalavahetusel pidin linna minema, et mobiili ID teha. Laps oli vaja läbi tallinn.ee portaali sporditoetuse kinnitamiseks ära registreerida ja NELJAS arvutis andis ID kaardiga see kõik mulle nii ühte kui ka teistpidi proovides errorit. Mobiilioperaatori juures selgus, et mul juba on kunagi mobiili ID tehtud ning isegi koodikaart olemas. Midagi see teenindaja surkis ja aktiveeris ning ütles, et ma politsei- ja piirivalveameti kaudu siis lõplikult ära registreeriks ning saan kohe kasutama hakata. Kodus logisin end sisse ja mis te arvate, kas õnnestus. EI! Muidugi mitte! Politsei- ja piirivalve lehelt vaatas mulle vastu suur teade, et põhimõtteliselt mul pole mingit mobiili ID seemet ka kuskil idanemas ja mingu ma tagasi operaatori juurde. Aaarrgghh!

Sel hetkel, kus mul NELJAS arvutis ID kaardiga tallinn.ee lehel registreerimine ebaõnnestus neljal eri viisil ning viimane õlekõrs mobiili ID feilis, olin ma jõudnud staadiumisse, kus ma olin valmis (siiski rahulikult ja kaalutletult) ükskõik, millise tehnikavidina lihtsalt kirvega pooleks raiuma. Karl soovitas lapse arvutit, kui just midagi pean. Mina hingasin sisse-välja. Tuli meelde, et ÜKS läpakas on meil veel (peale kodus proovitud kahe läpaka ja ühe arvuti ning töö arvuti). VIIES seade siis, mida mõtlesin pulli pärast (kuigi meeleolu enam selline ei olnud) proovida. Ja arvake ära. See toimis! Nagu MIKS?! Miks SEE toimis?

Põhimõtteliselt ongi nii, et ma olen tehnikas idioot. Proovin suvalt kõike, googeldan, mässan ja lõpuks kuidagi alati saan. Aga lihtsalt see tüüpiline teema, et pagana esimese korraga ei õnnestu kunagi midagi. Kui on mingi ID kaardi ja -lugeja teema, siis alati on oht, et error. Seega ärge jätke selliseid asju ka kunagi viimasele minutile. Ja noh, mobiilioperaatori juurde pean uuesti minema mobiili ID pärast ikkagi. Ma vihkan sellist asja, et ma olen raisanud oma aega kuhugi KOHALE minemisele ja siis juhtub, et mingil põhjusel tuleb UUESTI minna. Kõige rohkem ma tõesti vihkan kuhugi kohale minemist. Ma ei tea miks. Auto on. Jalad liiguvad. Aga lihtsalt ei meeldi oma isiklikust vabast ajast oma isiklikke asju teha 😀

Mobiili ID tegemisega Virus mõtlesin ühendada ka väikse shopingu, et vahetada välja mõned kulunud ja topilised sügisriided. Kriteeriumeid ei olnud paigas, mõtlesin, et ostan ükskõik, mida, mis silma hakkab. Silma ei hakanud mitte midagi. Nagu mitte midagi. Kui midagi oligi ilusat (oli üks kollane kleit :)), siis oli materjal 100% polüester. Mul tulevad sellest judinad peale. Jällegi üks rõvedamaid asju on see, kui kodus on palav, aga kiirustad tööle, mantel juba seljas, siis tuleb meelde, et midagi unustasid veel kuhugi, otsid toas, palav… Lõpuks jõuad autosse, seal jälle korra külm, hiljem palav. Lõpuks jõuad kontorisse ja võtad mantli ära, keha leemendab kõigest sellest ning kui siis oleks ihu vastas üleni rõve polüesterkiud – higine ja veel elektrit täis! Võigas! Ning teretulemast elektrihooaeg! Juustes! Riietes! Kleidi all! Igal pool.

Kehakoorijat otsisin ka. Mul koorus reisist käte ja jalgade pealt nahka, mõtlesin koorijaga veidi protsessi kiirendad. Ma tavaliselt koorijaid ei kasuta, pole ka mingeid lemmikuid. Kaubamajast valisin, 3-4 riiulit kehaasju. No mille alusel üldse valida? Hinna? Pakendi? Tootja? Testri? Koostisosade? Lubatud toime (hahaa!)? Mul oli oluline, et totsik mahuks mulle käekotti ära, seega väga suurt mannergut ma ei tahtnud kaasa haarata. Vaatasin neid erinevaid pakendeid ja valisin täiesti suvaliselt lõpuks. Natuke testri järgi vaatasin, et oleks suureteraline, ning lihtsalt veits teistmoodi kujunduse pärast. Pilt seal päises. Määrid peale ja koorid maha. Lihtne. Ühe koorija tagant aga lugesin, et tee keha niiskeks, määri terve keha koorijaga sisse ja oota 5 minutit, siis pese maha. Ma saan aru, et jätan juuksemaski juustesse 5 minutiks, teen muid asju vahepeal. Aga palun kujutage end ette paljalt ÜLENI teralisena 5 minutit kuskil mingeid muidu asju tegemas 😀

Jätkub…