Lubasin mõni aeg tagasi ühte filmisoovituspostitust. Siit see tuleb. Loomulikult olen ma ka kinos käinud vahepeal igasugu uusi poppe filme vaatamas, aga soovitada tahan hoopis midagi muud.

Filmisoovitus nr 1 – “Berlin Syndrome” 2017. Psühholoogiline triller, üks minu lemmikžanre. Pluss seal mängib minu viimase aja lemmiknäitleja, Theresa Palmer. Filmi sisu ma muidugi ette ei kanna, aga algab see sedasi, et austraallanna reisib Saksamaal ja kohtub ühe mehega, nad veedavad paar ööd koos, kõik on superromantiline ja siis… Siis avastab naine, et mees on ta oma korterisse luku taha jätnud ega lase enam välja.

maxresdefault-2

Theresa Palmer “Berlin Syndrome”

See ei ole päris tüüpiline hoian-sind-kuskil-ruumis-kinni film, selles filmis oli minu jaoks See Miski. Emotsioon. See, mida too naine seal läbi elas… See, kuidas enam ei saanud aru, kas ta tahab seal olla või vihkab oma vangistust. Seal oli nii absurdseid südantlõhestavaid kaadreid, hingekriipima jäävaid olukordi, aga kindlasti ka natuke Hollywoodi. Kulges pinevalt, kuid piisavalt aeglaselt, nii et jõuad nähtule kaasa mõelda. Kellele vähegi selline žanr meeldib – vaadake. Ja see naisnäitleja on tegelikult meeletult ilus!

Filmisoovitus nr 2 – “Hacksaw Ridge” 2016. Põhimõtteliselt sõjafilmi kategoorias, aga samas on film üle kahe tunni pikk ja jaotatud justkui pooleks. Esimene pool sellest, kuidas üks noor mees oma armastatu leidis (ja isegi mina, kes vihkab “vana aega” ja armastuse leidmise filme, siis see oli lahe!) ning sõjaväkke läks, aga keeldus seal relva hoidmast, ning tahtis saada meedikuks. Esimene pool filmist on humoorikas, vaimukas, kohati lausa naljakas. Oma osa selles on näitlejal Vince Vaughn, kelle tegelaskuju oli lihtsalt pull. Teine pool filmist on reaalne sõjaolukord. Karm. No on väga hea film! Tõsielul põhinev ka veel. Ja naisosa mängib jälle see sama Theresa Palmer, kes mängis filmisoovituses nr 1 🙂

HR-TPalmer_AGarfield_05-1024x439

“Hacksaw Ridge” 2016

Filmisoovitus nr 3 – “Vengeance: A Love Story“, 2017.  Nicolas Cage’i mäletate? Minu jaoks on ta juba vana armastus, koos John Travoltaga. Ega see film teda väga meelde ei tuleta, kuigi ta oleks justkui peategelane. Tegelikult on film emast ja tütrest. Madala reitinguga film, aga no nii hullusti liigutas see ema ja lapse suhe. Pisarateni. Film algab sellega, et ema ja tema ca 12 aastane tütar lähevad öösel koju ja mingi väärakate kamp vägistab tolle ema. Laps näeb seda kõike pealt. Lugu läheb edasi kohtuistungiks valmistumisega ning sellega, kuidas väike tüdruk emale toeks on. Mida Nicolas Cage seal teeb? A ma ei ütle. Peate ise vaatama 🙂

PS: Soovitused ei ole pingereas, vaid suvalises järjekorras. Ei teeks paha, kui keegi mulle ka midagi vastu soovitab (Mis sest, et ma ju kõike näinud :D).