Trenni tegemise plussid ja miinused
See nädal olen ma käinud juba kolmes rühmatrennis – joogas, body pumpis ja body balance‘s. Seni on body pump mu lemmik, saab raskused ise valida, neid aegamisi suurendada ja ei käi üle jõu. Ühtegi cardio rühmatrenni ma jõudnud ei ole ja hetkel ei ahvatle ka need segased sammukombinatsioonid ja neljakümne inimese keskel nagu peata kana keset saali teistele sisse sõitmine.
Täna võin juba kirja panna oma trenniskäigu plussid ja miinused, mis lähevad ka natuke olme valdkonda. Jah, olme, mitte ulme. Kuigi alguses tundus see pigem ulme.
Plussid:
- Ma olen 10 mitsaga pärast tööd vupsti juba spordiklubi riietusruumis ja pärast trenni vupsti 15 mintsaga kodus. Jäävad ära igasugused õhtused ummikus tiksumised, mis võibolla mõne jaoks ei ole üldse probleem, aga minu jaoks mega piin.
- Pärast tööd “võimlustrenni” tehes kaovad õlast igasugused pinged, mis mul vahel tööl arvuti taga tööpäeva lõpuks tekivad, eriti parem õlg ja kael on mul olnud ikka puhta pekkis, korra isegi nii, et pidin haiguslehe võtma, et kodus rahulikult valust nutta.
- Ma käin enamjaolt töökaaslase-sõbrannaga koos ja lihtsalt lõbus on.
- Kuigi mul (veel) pole olnud sellist “ei viiiiiitsi” tunnet, siis pärast trenni on ikkagi hea tunne, et sai käidud.
- Ei taha kõlada nagu perv, aga saab end kursis hoida naiste sheivimise viimaste trendidega 😀
Miinused:
- Natuke tahaks spordiklubis kohapeal veidi oksendada selle peale, et see kõik on üks jõledalt suur äri. Trennis käimine on läbi sotsiaalmeedia nii populaarseks haibitud (“Kui sa kallis ja mainekas spordiklubis trenni ei tee, siis sa sured” eks) ning ma tunnen, et olen osake sellest, kellele see idee ja “toode” on nüüd maha müüdud. Tegelikult ei peaks keegi toitma oma rahaga kalleid spordiklubisid, kui nende igapäevatöö/elu oleks lihtsalt piisavalt liikuv. Keegi ei sure puhtalt sellest, et ta ei käi a la MyFitnessi spordikott õlal ringi ega pumpa end seal jõusaalis või ei vehi brazil butt lifti. Samas minu töö ja eluviis nii liikuvad ei ole, seega tuleb mul see väike okse alla neelata ja ikkagi käia, sest üksi kuskil joosta oleks minu jaoks veel nürim tegevus ning pealegi on hetkel olukord ikkagi win-win.
- Kõige suurem probleem on aga see, et ma olen pärast trenni koju jõudes natuke närvis. Ma ei tea, kas asi on selles, et kehas on vallandunud mingid asjad või lihtsalt on asi selles, et mina tulen hiljem koju, lapsel on vahel mõni asi õppimata, siis ka kõht tühi ja mul on kõht tühi ja kassidel on kõht tühi (või nad lihtsalt teesklevad seda) ning järsku on vaja sada asja korraga teha. Ning kui ma olen need ära teinud, siis tahaks lihtsalt ära magama minna.
Ühesõnaga, on plusse, on miinuseid, aga ma usun, et ajapikku äkki tuleb plusse veel juurde ja miinused (nii vähe, kui neid on) annab kuidagi ümber mängida.
Teete mingit trenni? Mis häirib, kui üldse?!
Foto pixabay.com
Biku
Ma ise suure trennifanatina eelistan väljas sportimist ja üheks lemmikuks on just nimelt üksinda jooksmine:D Kõige parem stressi maandaja ever. Siin Soomes on fantastilised loodusrajad ja neid isegi seal kui elada täielikult kusagil linnas, kaks sammu ja linnast metsa. Tavaline maa on 15 km mida jooksen umbes 3 korda nädala nii kaua kui ilmad lubavad. Ma pole väga selline talvine jooksja kuigi tean, et inimesed ka seda teevad ja kui riided õiged siis täitsa võiks seda ka katsetada. Rühmatreeningud mu jaoks vast kõige vähem meeldivamad. Töö kaudu õnneks saame käia ühes jõusaalis mis on mingi siseringi jõukas ja tihtipeale oleme seal suht omette, pole palju rahvast. Kas Eestis siis tõesti on nii suur ühiskondlik surve käia mingis uhkes spordiklubis? Võib olla seda survet panevad tähele need inimesed rohkem kes muidu ei puutu väga trenni ja spordiga kokku ja siis märkavad rohkem vms. Ei tea. Kuid mulle endale meeldib mu treenitud ja lihaselisem keha rohkem kui niisama peenike keha. Mida rohkem lihast seda kiiremini põletab keha ka rasva tavaoleksu 😉
ebaparlikarp
Mulle meeldib muidu just kõhna keha, mitte lihaseline ja treenitud. Naiste puhul siis. Tõesti meeldivad väga kõhnad kehad, minu kiiks.
Kas just ühiskondlik surve, aga spordiklubisid tärkab igale poole nagu seeni pärast vihma ja reklaamivad nad ennast “iga nurga peal” väga jõuliselt.
Biku
Maitse asi see jah. Kui nii võtta siis naisel nigunii tuleb see lihas raskemini välja, seega kui otseselt ei pinguta muskleid välja siis alati ei saagi öelda kohe et oleks üldse jube lihaseline. Mu arvates lame tagumik ikka ei ole kunagi sama ilus kui treenitud prink tagumik. Aga noh nagu ma ütlesin maitse asi 😀
ebaparlikarp
Mul absull pole seda tagumikufetišit 😀
M
Minu meelest on myfitness on ülemõistuse ülehinnatud aga õnneks vaikselt kerkib ka teisi spordiklubisid ,mis on täiesti mõistlike hindadega juba’võrreldes teiste riikidega Soome ja Austraalia , kus trenn maksis 2x vähem kui myfitnessis või Revalis vms ..
ebaparlikarp
Kallis on küll, aga samas, on sel vahet, kas ma maksan 50 või 60 EUR kuu? Väga ei ole. Samas ma käin Ülemistes ja kõik on uus, mulle meeldib see. Pluss tahan käin Ülemistes pärast tööd, aga näiteks nädalavahetuses kodu juures olevas MyFitnessis. Tegelt ma pole mingi MyFitnesse fänn ja valisin lihtsakt asukoha järgi. Oleks seal samas asukohas teine klubi, siis käiks seal, vahet pole. On vist olemas ka mingid kellaajaliste piirangutega paketid, mis odavamad ka.
Ege
Ma käin palju trennis. Ma kipun just enne trenni närvis olema ja pärast hea rahulik. Soovitan kindlasti enne trenni midagi kerget süüa ka, et ei läheks tühja kõhuga tegema. Muidu on pärast kõht tõesti ekstra tühi ja trenni ajal jõudu pole.
Ka mina ei salli spordiklubide nuumamist, aga samas on need ikkagi kontoriinimeste jaoks tänuväärsed kohad. Ja kui fitness praegu nii popp ei oleks, siis võib-olla ma ei olekski oma teed trenni leidnud. Selles mõttes väga positiivne massipsühhoos.
ebaparlikarp
Mul vist sama.
Liina
Mina olen ka enda puhul täheldanud, et ma olen viimasel ajal kuidagi närvilisem ja hakkan vahel tühja koha pealt plõksima. Just peale trenni. Hiljem olen jälle rahulik ja siis on enda pärast häbi. Ajan selle väsimuse kaela. Ja noh, vahel olen veel näljane ka ja väsimus + nälg on parim kombo, et üks närviline inimene valmis meisterdada.
Kerttu-Kadi
Sarikommenteerija strikes in :D. Aga mina liitusin ka MyFitnessiga sel suvel. Kuna elan linnast väljas ja linnasõit võtab oma aja, siis olen kuidagi jäänud vinduma st pole veel rütmi kätte saanud oma trennidega. Mulle meeldib see, et üks Tartu klubidest avatakse 6.30 ja ma saan enne tööleminekut ära käia ja 7.30ks ikkagi tööle jõuda.
ebaparlikarp
Head rütmi leidmist siis! 🙂 Loodan ise ka seda mitte kohustusena vaid loogilise päeva osana võtta.
Anett
Vot, ma käisin ka mõned kuud tagasi jõusaalis ja tuli ka okse peale. Rühmatrenn jällegi (Zumba) oli täiega lõbus. Mis siis, et ma tegin pidevalt kõike vale kehapoolega.
Ideaalmaailmas käiksin ikka veel õues jooksmas. Ent kolisime veel rohkem linna sisse ja ma vihkan ülekäiguradadel jooksmist. Võib ju enne igat ülekäigurada kõndida, aga neid on iga mõne sammu tagant. See häiribki, meeletult.
Ei olegi veel otsustanud, kas okse alla neelata ja lindile kappama minna või mis teha. 😀
ebaparlikarp
Vald kehapool oleks mul ka teema! 😀 Seepärast ma neid kiireid rühmatrenne, kus sammud ja koordinatsioon, ei taga.