Käisin hiljuti Balti Jaamas Sõbralt Sõbrale poes. Suures plaanis tundub see pood mulle üks suur kolahunnik, aga olen sealt ostnud endale koju personaalse ja ideaalse veiniklaasi, ühe keraamilise kausi ja tõesti ka mõned riietusesemed. Seekord leidsin paar uhiuut pluusi, mõnusast puuvillasest materjalist, mingi Rootsi bränd, minu jaoks tundmatu. Ootan järjekorras ja mu ees sooritab ostu noor naisterahvas, kes asetab letile vana, kulunud (aga mitte sellise cooli-kulunud) ja määrdunud läikivast vakstust (nägi välja vakstu) koti, millel silt 5 eurot. See kott on KOLE! Aga selle peal on peale tolle 5 eurose sildi ka kiri – Louis Vuitton.

Mul ei ole aimugi, kas see oli päris kott või mitte. Pigem mitte, sest nii kallid kotid ei tohiks vast nii koledaks kuluda? Ja üldse, miks peaks sellised kotid üleüldse KOLEDAD olema?! Aga igaljuhul selle naisterahva käevangus oleks see kott ka originaalina näinud välja nagu Hurghada turult saadud. Samas, mis see minu asi on eks. Tema oli õnnelik. Mina olin üsna heas tujus. Teenindaja naeratas samuti.

Tegelikult tahtsin kirjutada, et mul on viimasel ajal päris vastakad tunded seoses taaskasutusega. Ühelt poolt tore, et vanadele asjadele antakse uus elu. Et kellegi vana, võib olla kellegi äge ja uus. Et inimesed leiavad kaltsukatest põnevaid leide. Et on võimalus soetada odavalt näiteks lasteriideid, mis niikuinii suht kiiresti väikseks jäävad, või hoopis huvitavaid lauanõusid või mööblit, mida restaureerida. Aga…

Teiselt poolt mulle tundub, et massilise second-hand rõivatarbimisega me mitte ei tee head, et hoiame natuke rohkem keskkonda jne, vaid hoopis soodustame kiirmoe hullust ja toidame seda. Miks kiirmoebrändide rõivaid uuena poest osta on justkui halb, aga samu asju järelturult osta okei? Tulevad need ju samast kohast. Mida rohkem me ostame neid hilpe järelturult, seda rohkem tekib juurde kirbukaid, kuhu inimesed oma riideid viivad. Mida rohkem sealt kirbukalt riideid ostetakse, seda enam tekib inimestel tunne, et nad võivad järjest ja järjest uusi hilpe osta, sest nendest pole mingi probleem paari kuu pärast kuskil Sarapuu või Pop kirbukal vabaneda. Kas pole nii?

Igatahes sellised segased tunded. Ühelt poolt olen ise samuti kaltsukate fänn, aga samas selle massilisusega hakkavad vist kaltsukad natuke kaotama oma võlu… Eriti, kui sealt ei leia enam tõeliselt odavalt midagi väga vinget ja kvaliteetset, vaid sobrame nendes samades kiirmoebrändides, mis isegi järelturul on jätkuvalt ülehinnatud!