Ma ei saa aru, mis toimub.

Kui meie terviseminister Jevgeni Ossinovski (kelle fänn ma muidu isiklikult ei ole) ütleb, et Eesti ühiskonnal on suur probleem täita töökohti kvaliteetsete oskustega inimestega ning et ka Eesti mees on suur probleem, sest keskmine Eesti mees loeb vähe, joob palju, suhtub võõrtöölistesse halvasti jms, siis kukub teatud seltskond karsklasi ja muidu eeskujulikke kodanikke mingite arvamuslugude ja sotsiaalmeedia postitustega tõestama ja rinnale taguma, et MUL küll nii ei ole. Kui aga Eesti Televisiooni saates ütleb oma ala spetsialist, et Eestis on suur probleem laste seksuaalne väärkohtlemine, ei karju ükski koomik ega eeskujulik pereisa ajaleheveergudel, et MEIE küll oma peres lapsi ei vägista.

Ossinovski ei ole mulle isiklikult kunagi meeldinud, välja arvatud see, kui ta saatis seoses Tervise Arengu Instituudi tehtud plakatitega mõni aeg tagasi ühiskonnale Facebookis humoorika ent selge sõnumi: Some people are gay. Get over it! Seega minu postitus ei ole seotud sellega, nagu ma oleks Jevgenisse salaarmunud.

Nii nagu lause “Eestis on suur probleem laste seksuaalne väärkohtlemine” ei tähenda ega näita näpuga, et see suur probleem oleks just SINU peres, niisamuti ei tähenda, et Ossinovski välja toodud “Eesti mees” oled SINA. See “Eesti mees” on keskmine Eesti mees. Me kõik teame, et kui võtame ühiskonnas mingit keskmist, ei saa me ei Tõnist ega Siimu, ei Heidit ega Mallet. Kui võtame meeste keskmise palga, ei pruugi me saada ei Kalle ega Jüri palka. Ometi neid keskmiseid võetakse ja kuigi see ei pruugi kirjeldada sinu elu, siis ometi on nende taga statistika ja muud numbrid. Kui Niinemets on 4 aastat karsklane olnud, ei tähenda see, et Eesti meestel alkoholiga probleeme ei ole.

Mis ma öelda tahan on see, et rahunege maha! Ei pea kõike nii isiklikult võtma. See on juba patoloogiline.