Ees on tulemas paar päeva Etheliga Tartus, läheme Vspaasse ja ERM’i jms. Spaahotell saatis mulle juba eeltervituse e-mailiga ja teatas muuhulgas, et mul on võimalus omale tellida tuppa saabumisel 20 euro eest seitse roosi. Jätsin võimaluse siiski kasutamata.

Mulle meeldib hullupööra hotellides käia. See tunne, kuidas põnevusega avad ukse ja asud oma tuba üle vaatama…  Veel rohkem meeldib mulle välismaa reiside eel, aga ka Eestis, majutust otsida ja võrrelda. Leida see parim hinna ja kvaliteedi suhe ning koht, mis vastaks just tolle reisi nõudmistele.

Näiteks käisin sõbrannaga paar päeva Viljandis. Kriteeriumid olid:

• mitte väga kallis
• loomulikult mõnus puhas voodi ja oma pesemisvõimalus
• mitte väga kaugel kesklinnast (jala käidav)
• rõdu või terrass, et saaks ühe õhtukese ka hotellis ilusa ilmaga rõdul sushit süüa ja veini/siidrit nautida.

(Ilmselgelt oleksid minu kriteeriumid olnud midagi muud, kui ma oleks tahtnud hoopis romantilist nädalalõppu veeta või midagi luksuslikku).

Kuigi nii väga tahtsin Grand Hotel Viljandisse (hind oli 74 eur/ öö kahele), mis on 4 tärni hotell, seega kindlasti ka standardile vastava hommikusöögiga ning kesklinnas, siis rõdusid neil ei ole. Rõdust me siiski loobuda ei suutnud ja valik langed Peetrimõisa villale, mis on Viljandi rannast 2 km (ilusa ilmaga jala täiesti käidav). Öö oli 62 eur/ kahele. Oleksime saanud võtta samas hinnaklassis Peetrimõisaga ka juba rõduga või terrassiga suure apartmendi, aga kuna Peetrimõisas oli hommikusöök hinna sees ja kes ei tahaks ärgata nii, et kühvelda ainult sisse, siis valisime Peetrimõisa.

Kohale jõudes… Tegelikult ütlen kohe ära, et meie nädalavahetus täiesti kümnesse ja rõduga koha valik super mõte. Me ei kahetse oma valikut, polnud ka sadu või tuhandeid eurosid mängus eks. Aga nagu ma alguses ütlesin, minu jaoks on üldiselt oluline üles leida see koht, kus (minu jaoks) õige hinna ja kvaliteedi suhe. Tagant järgi mõtlen, et vist selle hotelliga jäi see leidmata.

Kuigi meil oli tuju hea ja ei lasknud endid tegelikult üldse millestki häirida, siis praegu mõtlen, et mis pagana kohas me käisime?! Teenindajatüdruk oli vastuvõtulauas lotakas T-särgis ja lühikestes pidžaamalaadsetes pükstes… Ja kuigi ta oli tore ja rõõmsameelne, siis küsides näiteks, kas ma pean ka oma auto numbri kuhugi märkima (sest parkisime maja ees parklas), ütles ta, et ei pea, sest neid ausalt öeldes EI HUVITA see. Täpselt selline sõnakasutus – EI HUVITA 😀 Okei, ei huvita, siis ei huvita.

Saime võtmed kätte ja mina eeldan (arvestades seda, kui palju olen oma elus erinevates kohtades käinud), et siis küsitakse, kas olete meie juures esimest kord ning näidatakse suund kätte, kuhu minema peab, ja seletakse, kust ja mis kellaaegadel hommikusööki saab jne. Meile anti lihtsalt võti kätte ja naeratati. Ee… No küsisin siis ise, et kuhu ma minema pean 😀 Seepale saime sõbralikult kõik viidad ja ka hommikusöögiinfo, aga… No kummaline.

Kui veidi kulunud toaga (aga siiski mõnusa voodi ja puhaste linadega) võib rahule jääda, siis hommikusöök oligi kõige suurem pettumus. Nii suur, et panigi kahtlema selles hinna ja kvaliteedi suhtes. Kuidas on võimalik, et Grand Hotel Viljandi**** ja Peetrimõisa hinnavahe on vaid ca kümmekas.

Hommikusöögiks oli leiba, saia, juustu, vorsti, kõige odavamaid hommikuhelbeid, odavad sprotid (tavaliselt on hotellides heeringas või räim sinepi, tomati vms kastmes), keedumuna, kurk, mingi jogurtitops, mahl, kohv, moos ja oad. Nüüd ma räägin nagu mingi hõbekandikul kuldmune hommikul sisse ahmiv snoob… Ei, kõhu sai ju täis küll. Tegime võiku ja jõime kohvi. Norm. Samas oli see kõige vaesem ja kuidagi rääbakam serveering, mida mina olen ühes majutusasutuses näinud. Näiteks Muhu veinitalus algusajal käies, oli seal vast valik veel väiksem, aga hommikuks olid küpsetatud soojad vorstikesed, isetehtud soojad ülepannkoogid, toormoos… Mõistate – nagu südamega oli tehtud. Ning see tekitab sooja ja mõnusa tunde, pärast on lootust, et lähen booking.com lehele ja kirjutan “nii nunnu koht” ja panen hindeks 10st 10.

See ju ammu tuntud ja teada asi, et ka hea maitse ja väikeste vahenditega saab midagi armsat ära teha, nii sisustuse kui ka näiteks hommikusöögi pakkumisega. Tolles hotellis viibides aga tundus kõik lihtsalt nii random – et tore, et tulite ja suva, kui te enam ei tule. Samas ma sirvisin kohviaparaadi kõrval olevat külalisteraamatut, kus olid hoopis vastupidised, joovastavad tänuavaldused. Et nii stiilne ja hommikusöök super… Ju siis inimestel on erinevad standardid ja ootused ja kogemused.

Tegelikult näitavad booking.com lehel hotellide arvustused ja keskmised kokkuvõtvad punktid väga hästi, mis ees võib oodata. Mingil kallil 4-5 tärni hotellil võib olla hindeks 7,1 punkti, samas kui mingil väiksel kodumajutusel võib olla 9,2. Kas see suva kodumajutus on siis parem kui see kallis tärnidega hotell? Ei pruugi olla, aga selle kalli tärnidega hotelli külastaja ei leia järelikult, et tema räigelt makstud summa oli seda pakutud väärt. Oma klassis ta ei ole hea. Ehk et hinna ja kvaliteedi suhe on see, mis loeb ja mille põhjal inimene kas jääb rahule või ei jää. Peetrimõisal on 7,9 punkti. Üldjuhul ma alla 8 punkti kunagi ei vali. Ma tean, et sel juhul on ikkagi see koht siuke… Et kui kohale jõuad, siis tekib see “Näed, seepärast siis ongi alla 8 punkti…”.

Ja üks mõttetera veel. Kui ma külastaks seitset hotelli, mille eest ma ise maksma ei pea ja ma isegi ei tea, palju need maksavad, siis ma paneks nad lihtsalt paremusjärjestuses ritta. Pole probleemi. Kui ma peaksin aga nende eest ise maksma, siis oleks see paremusjärjestus hoopis teistsugune.