Nimekirjad. Ohh, need nimekirjad

Nimekirjad. Ohh, need nimekirjad

Peagi algab mul puhkus! Itaalia! Aegade jooksul olen paljudest blogidest ammutanud inspiratsiooni reisinimekirjade osas. Mida siis ikkagi 10 päevasele tavalisele puhkusereisile kaasa võtta?

  • 10 paari trussikuid. Aa, tegelt, võtan 12 paari, äkki s*tun 2 paari täis või muud säärast.
  • Raha. No shit eks!
  • Lapsed. Mees. Sest noh, perereis ikkagi!
  • Päevituskreem ja päevitusriided. Suvepuhkusereis ju, mere ja bassuga. Kaua mõtlesin, mis sellisele puhkusele kaasa võtta, aga siis pahvatas jumala lampi – PÄEVITUSRIIDED ja KREEM!
  • Riided. Et mitte paljas olla.
  • Aa, jalanõud. Issand, peaaegu unustasin.
  • Püreed. Sest äkki mul kukuvad vahepeal hambad suust välja, kui mul tuleb julgus kellegi molli sõita kuskil.
  • Kohver!!!! Sest kuhugi pean ju need riided ja asjad pakkima.

Aga tegelikult… mälukaart on vaja osta küll. Itaalia osas ma ei teinud nalja. Kus veel pilte teha, kui näiteks Itaalias. Ning teatud olukordades on avalikud reisitavaarinimekirjad väga kasulikud. Näiteks kui lähed ekstreemsetesse oludesse, matkale, mäkke, polaarekspeditsioonile vms. Mina sain kunagi tänu oma Peruu tavaarinimekirjale teada, et on olemas näiteks meditsiinilised kompressioonsukad ja üldse eri liiki sokid. Näiteks matka! Ma varem arvasin, et sokk on sokk. Või noh, okei – naiste, meeste ja laste 😀

Loodan VÄGA, et midagi nüüd nimekirjast välja ei jäänud ja saan ikka kõik asjad kokku! 😀

 

 

17 thoughts on “Nimekirjad. Ohh, need nimekirjad

      1. Kuule rahune maha! See oli väike parodeering. Huumor. Parodeerida oli ju ok. Mina mäletan, et parodeerida oli ok 😉

      2. Tõesti, see on ju naljakas. Ma arvan ja olen päris kindel, et parodeeritu ise ka hea meelega naerab sellist nalja. Ära reageeri üle, see ei ole ju mitte kuskilt otsast isiklik või pahatahtlik?

  1. järgmine postitus: kuidas blogipostitust kirjutada.
    1. tee WP lahti, sest noh, daaah
    2. võta “new post”, sest noh, daah
    3. trüki pealkiri, sest noh, daah
    4. trüki mingeid sõnu, sest noh, daah

    ok, saate vist pihta, ma ei viitsi rohkem:P

    1. Üks asi on, kui ma kirjutan siia sellise sarnase lookese nagu Eesti Ekspressi Kranaadis iga nädal ilmuvad humoorikad ja vähem humoorikad pilaartiklid. Teine asi on Eesti Blogiauhindade korraldajana öelda osaleja kohta, et ta on idioot või lihtsalt kole. Viimasel ei ole huumoriga midagi pistmist, aga kui huumor teemaks võtta, siis need on meil ikka väga erinevad.

      1. Tõepoolest, ma ei pea üleolevat “pilamist” eriti humoorikaks. Lihtsalt ootasin sinult midagi enamat. Minu viga.

          1. Ja õigust jääb veel ülegi. Sa oled lihtlabaselt üleolev ning see temaatika tõesti jookseb sageli su postitustest läbi. Miks küll?

          2. Mida ma pean sulle vastama? Mida sa ta tahad? Et mul ei oleks õigus ega jääks seda üle?

            Minu satiirilised postitused on nii ühiskonnakriitilised kui misiganes kriitilised, täpselt nagu NÄITEKS Eesti Ekspressi Kranaat ütleb, et tänapäeva suurim mure on – kas banaanis on gluteeni. Olen ka väga suur tervisliku toidu huviline ca 2 aastat tagasi olnud, aga ometi sellised pilked mind ei solva, ma võtan seda huumorina. See on natuke ühiskonda peegeldav, samas ikkagi humoorikas.

            See antud postitus oli sama moodi satiir ja (kirjalik, sest ma olen kirjutaja tüüp) paroodia, nagu näiteks staarblogija on teinud videoparoodiaid Evelinist, Jüri Pootsmanist või viimati Koidust ja Laurast, või näiteks Näosaate paroodiad. See, kas tema tegi hästi, on igaühe otsustada. Ta üritas. Kuigi minu meelest on hea paroodia siis, kui võimalikult hästi on tabatud teatud iseloomulikke punkte.

            Paraku on aga nii, et sellele minu postitusele mõtleb iga inimene seoses oma tunnetega ridade vahele teksti juurde. Just oma kogemusest lähtuvalt. Kui ma sulle ei meeldi, siis sa tunnetadki, et ma mõnitan ülekohtuselt kedagi. Kui ma sulle meeldiks, siis sa mõtleks, et hahaa, päris naljakas või siis et suva. Nii on.

            Et siis veelkord – palun ära tule siia, kui sulle tundub, et mul jääb õigust ülegi. Või kui sa käid siin piilumas rongiõnnetust, et noh, õudne, aga ikka tahaks näha, siis tule vaata, aga ära kraaksu põõsa taga.

  2. Mina ju väljendan samuti oma kriitilisust sinu postituse suhtes. Sinu arvates oli see satiir humoorikas. Minu arvates mitte, sest kui gluteenisisaldus banaanis on üldistav pilge fanaatilise tervisliku toitumise kohta, siis sina üritasid oma postitusega naeruvääristada ühe kindla blogija üht kindlat postitust. Sinu reaktsioon lihtsalt tingis minu reaktsiooni.

    Küsimus on selles, et miks parodeerisid just nüüd, miks just teda ning miks mitte üldistavalt mõnikord lapsikuid ja ilmselge tagamõttega postitusi üles riputavate blogijate iseloomulikke jooni. Sa ei saa ju eitada, et oma postitusega panedki sa oma lugejaid ridade vahelt lugema. Selles seisnebki satiiri mõte.

    Kui julged avalikult kriitiliselt kirjutada, siis pead ka kommentaarideks valmis olema, mitte sind kritiseerivat kommenteerijat põõsa taga kraaksujaks kutsuma. Selles väljendubki ilmekalt sinu kohatine üleolevus.

    Ma ei mõtle sinu isikust üldse nii, et kas sa mulle meeldid või mitte ning ma ei käi siin rongiõnnetust ootamas, popcorn pihus. Pean ikkagi enne iga su postituse läbi lugema ja ainult selle põhjal selleks korraks oma arvamuse kujundama, mitte siia tulema pelgalt eelarvamusega, et sa oled kogu aeg üleolev ja ebameeldiv blogija. Vastasel korral ma ju siin ei käikski.

    Mulle ei meeldinud sinu antud postitus, sest sa sundisidki mind ridade vahelt lugema midagi üleolevat, mida olen kahjuks märganud ka mõnedes sinu varasemates postitustes. Kui seda seal ei oleks, siis poleks järgnenud ka minu negatiivset reaktsiooni. Satiiri eesmärgiks ei ole ju niisama heatahtlik tögamine. Ju siis sai minu taluvuspiir selleks korraks ületatud ning seda võimendasid ka muude blogijate varasemad kritiseerivad postitused kõnesoleva blogija suunal, mille mõnede aspektidega ma samuti rahul ei olnud. Mis ei tähenda üldse seda, et ma tunneksin kohustust teda alati ennastunustavalt kaitsta. Ning see ei tähenda ka seda, et ma nüüd igavesest ajast igavesti sinu postitusi kritiseerima hakkaksin. Mul on ka oma elu elada. Tänan tähelepanu eest.

    1. Parandan. See paroodia ei käinud ühe kindla blogija kohta. Selliseid totakaid ja sisult naeruväärseid nimekirju toodavad mitmed meie (staar)blogijad.

      Miks just nüüd? Sest just mõni aeg tagasi võis neid nimekirju mitmest kohast näha. Tundus totakas. Tegin ära. Olen varem ka teinud. Teen ka tulevikus, kui tahan. Sest see on MINU blogi!

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *