Mis arvamusblogija ma ikka oleks, kui EBAst ei kirjutaks

Mis arvamusblogija ma ikka oleks, kui EBAst ei kirjutaks

Kõigepealt aitäh kõigile tüüpidele, kes Ebapärlikarbi poolt hääletasid, tänu sellele pullile sain ma arvamusblogide kategoorias esimese koha. Väga vinge oli esikolmikus olla koos  Nullkulu blogi ja Vegani päevaraamatu blogiga.

Aga mis arvamusblogija ma oleks, kui Eesti blogiauhindade üritust ei kommenteeriks ah? 😀 Lõbustan end täna hommikul sellega, et vaatasin tükiti Õhtulehe ülekannet ja Anu Saagimit. Ma ei teagi, kuidas seda nimetada, mida ma just nägin. Kurioosum? Fenomen? Absoluutne süvenematus? Halenaljakas?

Ühesõnaga vaatan kordusest – just kuulutati välja aasta PARIM blogija. Rahva lemmik, kes võitis teise koha ees rohkem kui 3 tuhande häälega. Ja selleks on Henry ja tema blogi A mida Henry teeb? Samas on just eelnevalt saanud esimese koha eluliste blogide kategoorias Mallukas, kes võttis koha sisse Anu Saagimi kõrval, et intekat anda.

Anu Mallukale: “Võitsid jälle!!!”

Mallukas: “Juhtus nii jah!”

Anu: “See on ebaaus ju!”

Mallukas: “Miks?”

Anu: “Kolm aastat. Iga aasta sa oled pannud selle blogiauhinna… kinni.”

(Tuletan meelde, et KINNI PANI selle seekord ikkagi 2 minutit tagasi Henry!).

Mallukas üritab Anule seletada: “Ühe kategooria!!!” 

Anu: “Ei, sa oled nagu võitjate võitja, sellepärast et… äääääääääää…. sa panid selle kõige olulisema kinni, seda mida kõik teised ihaldavad.

(Tuletan meelde, et selle, mida “kõik ihaldavad” (aasta blogija/rahva lemmik) pani kinni Henry! 3 minutit tagasi!)

Mallukas: “Keegi peab panema ju.”

Kui see ei ole süvenematus ja halenaljakas ja irooniline, siis misasi see on?

Elulised blogid – Anu meelest on see kategooriate kategooria, mida kõik ihaldavad. Toidublogijad ihaldavad! Spordiblogijad ihaldavad! Kultuuriblogijad ihaldavad! Arvamusblogijad ihaldavad! Kõik ihaldavad seda ühte ja ainust – KÕIGE TÄHTSAMAT – võitu eluliste blogide kategoorias. Aga kandideerivad ikka oma mõttetutes toidublogide ja spordiblogide kategooriates eks 😀 Imelik. Ma oleksin julgenud pakkuda, et rahva lemmik/ PARIM blogi on see tiitel, mis võiks olla see “kõige ihaldatum”, pärast OMA kategooria võitu.

Ok, saite vist pihta, mis ma öelda tahtsin, rohkem ei tahagi sarkasmi pritsida. Kadedus minus ka vist seekord ei räägi, sest ma sain ise esimese koha 😀 Oma mõttetus kategoorias 😀

Nüüd tõsisemalt… Ma ise arvan, et elulised blogid ei olegi mingi kategooria ja selle võiks absoluutselt ära kaotada. Need, kes selles eluliste blogide kategoorias esikoha said, saaksid end täiesti vabalt paigutada ka kuhugi juba olemasolevasse kategooriasse. Misasi on eluline blogi? See, kus viskab hästi palju reklaampostitusi vahele?

Teiseks, peaks olema olemas ikkagi elustiili blogi, kuhu veganid ja nullkulu ning muud sarnased super hästi paigutuks. Sest veganlus, säästmine, taaskasutus jne on ikkagi mõttelaadid. Elustiilid.

Kolmandaks. Mulle meeldis eelmine aasta rohkem. Seekord häiris mind ülemine (niiöelda vipid) ja alumine korrus. Üks tasapind, kus kõik on niiöelda võrdsed ja vabad sotsialiseeruma tundub ikkagi hoopis parem lahendus.

Ja õhtujuht võiks olla inimene, kes ei kasuta väljendeid “titt”, “kõige pikem pissi”, “tšikid”, “teise koha sai Uku Suviste pruut…”,  “kust te inspi saate?” jne.

Lugesin täna ühte julget arvamust EBA kohta – SIIN. Olen Jaanika viimaste lausetega väga nõus. Tsiteerin: “Kui Mari-Leen tahab jätkuvalt EBA korraldamist enda kätte jätta, siis ta võiks vähemalt rohkem inimesi kogu protsessi pühendada. Olgem ausad, kahe eelmise aasta mõnus vibe ja elevus olid täiesti haihtunud.”

Aga… Ma olen uhke, et olen blogija. Peale selle olen ma muidugi ka ema ja kellegi kaasa ja kasside perenaine ning reisisell ja oma päris tööl loodetavasti kift kolleeg ja sõpradele hea sõber. Aga ikkagi olen ka uhke, et mul on ka blogi ja et julgen arvamust avaldada.

PS: Päise pilt: Kalev Lilleorg (Õhtuleht).

 

 

 

33 thoughts on “Mis arvamusblogija ma ikka oleks, kui EBAst ei kirjutaks

      1. Ma arvan, et see postitus ongi väärt eelnevat kommentaari ilma igasuguse iroonita. Muus osas olen nõus ka 🙂

  1. Olen nõus õhtujuhi kohapealt. Mind väga ei häirinud need konkreetsed sõnad, sest ta ju tundus nii mõnetigi lugema maha seda, mis talle ette oli kirjutatud. Kuid … kas ta tõesti sai oma tekstikaardid kätte viis minutit enne õhtu algust, et tal ei olnud aega neid läbi lugeda ja ennast kurssi viia, millest ta räägib? Liiga palju puterdamist, segi ajamist, jutupause imelikes ja mitteloogilistes kohtades. Ma saan aru, et mingil määral on ta omale nime teinud, kuid austusest ürituse ja selle korraldajate vastu võiks siiski proffessionaaliks jääda.

    PS! Anu Saagim ajab lihtsalt ENESE tähelepanu taga ja see on veel halenaljakam kui miski muu.

  2. Ja aiablogide jaoks oleks võinud kategooria alles jätta. Lihtsalt selle liita näiteks talude kategooriaga. Vähemalt mõlemad suht maalähedased. Mitte nagu tänavu kus me kuulusime pigem “loome” hulka. Ma saan aru, et peenarde rajamine on ka loomine aga aiandus on palju laiem valdkond kui ainult peenarde kaevamine 😀

  3. Miks ütles Fokin enne seda, kui sa auhinna said, et Eveliis jäi Ebapärlikarbist napilt maha, kui Eveliisi blogi üldse auhinnasaajate hulgas ei olnud? Miks Eveliisi üldse nimetati? Ülekandes oli niisuguseid kobistamise kohti veel, aga see torkas eriti kõrva.
    Väga ebameeldiv oli, kuidas Fokin Rabarberibulvari videot Thbilisist mõnitas, kellelegi hõiskas ta “tuharad, tuharad!” jne.

    1. Ma arvan, et korraldaja ajas nimed sassi, kui Ženjale kaardid ette kirjutas. Muus osas… väga halvasti oli kõike teisele korrusele kuulda, ma kõike ei kuulnudki, aga see, mis kuulsin, oli lingvistiline enesetapp.

    2. Vaatasin eile umbes 3 min seda otseülekannet ja ma ei saanud samuti aru, miks Eveliisi mainiti kui ta ei saanud tolles kategoorias isegi teist kohta. Aga oletasin, et kuna ma nii vähe jälgisin, siis ma lihtsalt ei taipanud 😀

  4. üritus, mille puhul lõviosal osalejatest läheb põhiaur sellele, kes mida selga paneb ja millistes salongides erinevaid kehaosi pikendamas ja värvimas käib… vägev. palju kära, vähe villa, ma ütleks.

    1. Mul on tunne, et ka korraldajad mõtlevad palju välisele, vähe sisule. Ja koige hullem, et Eesti blogijate üritus seoti Kalvi-Kallega! Niigi oli sitt maine!

      1. eks kui kumbagi pole, valitakse see, mida on lihtsam teeselda. meigiga ja blingiga annab imesid teha, aga proovi sa tühja koha peale sisu tekitada.

  5. Vaatasin terve live ära, sest palavikuga voodis oli see paras tegevus.
    Saagim meeldis, aga Fokin oli piinlik. Ta pani kõik võitjad oma tobedate küsimustega ennast halvasti tundma.
    Marileen jõi kingipakkide vahel mitu klaasi veini ära. Kas tund aega ei suuda ilma olla?
    Üldiselt tundus, et sel aastal puudus üritusel sära. Jättis sellise koolipeo mulje.
    Miks sa Fokinile ei torganud, et siiski Triin, mitte Triinu, nagu ta 2 korda eksis?😋

  6. Naljakas, kuna sa netis tundud selline tugev isiksus olema, oma arvamuste ja asjadega, siis zenja küsimusele vastasid nagu oleks ilgelt ehmatanud kitseke 😀

  7. Minu tähelend oli eelmisel aastal kui olin meeste hulgas parim ilublogija. Sellel aastal ei osalenud, sest … minu jaoks mõistmatud kategooriad, Kalvi-Kalle ja Jevgeni Fokin, tähelepanu köitmiseks vajalik eneseupitus, mitte aga kirjutatud tekstid ja mõtted jms. Ometi tahan ütelda, et mul on hea meel, et Sina said arvamusblogide esikoha.

    1. Kontekst! Kontekst! Kui õhtujuht kuulutab mingi koha välja ja ütleb, et ta ei saa oma auhinda vastu võtma tulla, sest ta TITT jäi haigeks, siis see lihtsalt ei ole sobilik.

      1. Mu meelest veel hullem on maha teha seda, et keegi oma HAIGE TITEGA kodus olla julgeb ja mis mõttes ta ei anna oma haiget last lapsehoidjale selleks õhtuks.
        Mina näen seda nii, et kui ma tahan kusagile minna ja abikaasa lastega olla ei saa/tuleb minuga kaasa, siis leian lapsehoidja, kuid kui mu laps jääb haigeks, siis ma ütlen lapsehoidjale ära ja olen temaga ise kodus. Minu meelest ainuõige lahendus ja seda avalikult maha teha on nõme.
        Aga postitus mulle väga meeldis ja sinu esimene koht ka!

    1. See oli tõesti ju kõva intervjuu 😀 Nii retoorilistele ja magedatele küsimustele nagu “mis tunne on?” ja “kuhu edasi?” 😀 mina tõesti vastata ei osanud 🙁
      Kuhu edasi?! No tõesti noh!

      1. Või äkki oleksin pidanud tõesti ütlema, mida ma PÄRISELT tundsin? Oleks pidanud ütlema, et natuke piinlik ja kohmetu on sellisel üritusel, kus Kalvi-Kallest on tehtud õhtu staar, arvamusblogi esikohta vastu võtta. Aga see ei oleks olnud päris kohane ja viisakas vastus, mis sest et aus, ja Ženja oleks kokku jooksnud. Seega valisin võimalikult viisakaks jäämise.

        1. Minu jaoks oli jubedalt häiriv sinu auhinnale järeletulemise jaoks valitud “tunnusmuusika”. Lihtsalt nii õudne oli see minu arust ja ausalt öeldes täiesti arusaamatu valik. Lugesin just Marimelli poolt suurt kiitust DJ-le igale auhinnasaajale valitud teda iseloomustava muusikavaliku eest ja mõtlen et mida-mida?! Minu arust sinu tulekuks valitud muusika oli lihtsalt KOLE ja sinulikkust ma seal ka ei tabanud. Kuidas ise rahule jäid?

          1. Ma isegi praegu ei oska öelda, mis laul see oli? Midagi cooli küll mitte. Mingi imal laul oli? Issand ma ei mäletagi 😀

          2. See: I came in like a wrecking ball / I never hit so hard in love / All I wanted was to break your walls / All you ever did was wreck me..

  8. Üritus oli planeeritud tegelikult kohta, kus oleks olnud kõigil mugavam ja mõnusam aga kahjuks nad suhteliselt viimasel hetkel teatasid, et neil pole kööki, töötajaid jne. Selline natukene õnnetu olukord, sest siis olidki põhimõtteliselt kõik kohad juba kinni, ei mahutanud nii paljusid inimesi või oli mõni muu probleem.
    Ja Kalvi-Kalle ning Helen (vabandan kui nimed pole päris õigesti kirjas) panid enda blogid kirja ise ning polnud otseselt mingit põhjust neid kuidagi üritusele ju mitte lubada.

    Ma olin hästi väike osa korralduslikust poolest ja ei hakka ega pea õigeks muudel teemadel sõna võtta aga kõikidest vigadest hoolimata tehakse üritust tegelikult üsna suure südamega. Paremini saaks kindlasti. Ise teeksin ka teisiti mitmeid asju, kui aus olla aga mul on ikkagi hea meel, et kasvõi natukene seotud olin. Huvitav kogemus oli ja Mari-Leeni puhul nägin teda hooopis teisest küljest, kui ta blogis tundub.

    Palju õnne võidu puhul! 🙂

    1. Loomulikult võivad Kalvi-Kalle ja Helen tulla, üritus oli ju kõigile. Blogidega nad samas mingeid kohti aga ei saanud, ometi istusid Anu kõrval ja andsid intekaid. Olid seal kui prooviabielu tuntud tegelased. Ning see ongi väljast poolt vaatajale ürituse sidumine Kalvi-Kallega ja reality “staaridega”. Ürituse tõsiseltvõetavus ja maine (mis ennegi väga kõrge polnud) sai sellest minu arust kannatada.

      Sa, Kristi, tundud väga arukas ja stiilne (ma ei mõtle ainult välimust :)) naine ning palun ära võta kuidagi seda kriitikat ainuisikuliselt enda peale!

  9. Oled kirjutanud/öelnud/komminud et blogisse reklaami ei pane, ometi on siin nii kirju et vaevu saab postitust lugeda.

    1. Ma olen öelnud, et ma ei hakka tegema reklaamposte ja kui, siis VÄGA harva. Nii ongi olnud.

      Mitte kunagi ei ole ma midagi öelnud bännerite kohta, mida minu lehele paneb reklaamiagentuur, kellega mul juba ammu leping on.

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *