Minu jaoks tuleb päeva repliik Imre Sooäärelt ja ma olen temaga väga nõus (LINK):

…aga andku mulle hea kursavend Svel Lõhmus andeks. Ta teab ka ise, et Verona ei olnud tema kõigi aegade parim laul. Selles polnud ühtegi originaalset käiku ega värsket ideed. Kõik juba ammu kuuldud ja kulunud stambid. Kui aga laulus endas sügaval hinge sees pole, siis ei aita ka sunnitud žestid ja naeratused sellesse rohkem siirust ja ehedust luua.

Aga mulle teeb natuke nalja skeem, et hääletame laulu, milles ei ole ühtegi originaalset käiku ega värsket ideed Eurovisionile. Vaidleme nädal aega Internetis kõikvõimalikes kommentaariumides ja Facebookis, kas see laul on maailma parim või hoopis laul, kus ei ole ühtegi originaalset käiku ega värsket ideed. Jõuame järeldusele, et vahet pole – Laura ja Koit on profid ja super nunnud ja Eesti Laulu võitu väärt ja nüüd ei tohiks ilkuda, isegi kui see laul ongi ila, kus ei olegi ühtegi originaalset käiku ega värsket ideed. Ning siis, kui me edasi ei pääse (no shit eks!), tõdeme, et aga ma ju ütlesin kohe, et see ei saa edasi, sest sel ei ole ühtegi originaalset käiku ega värsket ideed.

We are lost…