“Kas teie koolis klouniks saab õppida?”
Sel nädalal olen tegelenud sellega, et Ethelile sobivad trennid valida. Eelmisel aastal käis ta 2x nädalas Audenteses ujumas. Seekord otsustasin, et see aasta ma sellist sõitmist ette ei võta. Õnneks toimub kooli ruumides ja nö tööpäeva sees kaks trenni, mida valida. Ehk siis akrobaatika ja budokool (karate). Kaua mul mõelda ei tulnud.
Akrobaatika tekitab minus miskipärast küll täielikku õudu. “Algajate akrobaatide eesmärk oleks talveks selgeks saada tirelid ja hundirattad, ning treenida tugevamaks käed, jalad, selg ja kõht – see tähendab kogu keha. Oluline osa trennidest on ka painduvusel, milleni püüdleksime tasapidi, ilma suurema surveta. Kõik eelnev käib loomulikult ohutust esikohale seades.” Olgem ausad – Ethel ei ole just väga graatsiline tüdruk. Mitte et ta oleks mingi “matsakas beib”, aga ma lihtsalt ei kujuta ette, kuidas ta suudaks ohutult poomil käia või tireleid visata. Võimalik, et ma teen lapsele karuteene, sest äkki ta peakski just neid asju harjutama, kuna koolis kehalises tulevad need alad niikuinii ja äkki oleks tal seal tulevikus lihtsam… Kuid siiski, minu meelest on akrobaatika kui spordiala igav, nagu mingi tsirkusevärk, mis assotseerub mul kohe klounidega ja klounid assotseeruvad mul nõmeduse ja õudukatega.
Ühel lastevanemate koosolekul, kus akrobaatikakool käis end tutvustamas, küsis üks lapsevanem üle aula, et kas teie koolis klouniks ka saab õppida, et tema laps tahab. Whaaaaaat? Brrrrrr….
Siin võin ma just soovitada ühte 2014. aasta muhedat hollywoodilikku triller-horrorit klounindusest, mille pealkiri on “Clown”. Suht unikaalne pealkiri filmil eks Link SIIN. See pole päris tavaline olen-killer-kloun-film, vaid selline body-horror. Vastavalt eelpool öeldule – milline normaalne lapsevanem paneb oma lapse KLOUNITRENNI?
Nii, et minu valik jäi karatele. Ehk siis võtluskunstid. Tundub hulga coolim, kui mingi tirelilirude tegemine. Ethel oli ka nõus. Kuidas ma teda motiveerisin?
“Ethel, karates tahad käima hakata?”
“Ää, mina ei tea…”.
“Kuule, sulle ju meeldivad need Hiina punased lambid? See on sama teema!”
(Mis sest, et karate on Jaapani teema A Jaapanis on ka need lambid ju…)
Mina võtsin seda valikut nii, et Ethel isiksusena areneks ja mulle tundub, et karate on parem variant, sest karates on laps suhtes teise lapsega! Akrobaatikas, aga poomi, kitse või ma ei tea millega… Hetkel on Ethelil mängu sees saadud iga pisikese matsu (mis ei ole valus) peale pill lahti. Ma siiralt loodan, et karate on ala, mis suudaks seda muuta ja teda täiskasvanulikumaks selles osas muuta. Seega jääb karate!
Peale selle on tal 1x nädalas ka Vanalinnas kunstiring, kuhu ta ise nii väga tahtis minna.
Täna saime tunniplaani-trenni-huviringi nädalakava tal paika ja paberile ja seinale ning nüüd jääb umbes sama asi mul endale algavaks sügiseks koostada
ann
ma tahtsin öelda, et akro (tsirkus) on olnud lapsele vägagi kasuks, nii jalgrattatrennis kui mäesuusatamises jne jne. Ning kontaktiga probleemi pole, teevad paarisharjutusi ja kavasid ning suurema kambaga jne. ja kuigi ta nüüd enam vist juba 3 aastat tsirkusetrennis (akrobaatikakoolis) käinud pole, siis mõtleb sellele ikka positiivselt tagasi. ma arvan, et ka karates oleks sellest kasu, see on kehakool ja alasid, millele täpsemalt spetsialiseeruda (no pisut vanemalt, nii 11-12-13-aastaselt on palju, kas istub zonglöörimine või õhuakrobaatika või monorattasõit või…
ja kindlasti ei ole mu laps iluvõimlejatüüp… akrobaatikakool ongi universaalsem, lisaks painduvusele ja varbasirutusele on palju erinevat, millega tegeleda
V.
Sattusin täiesti puhtjuhuslikult seda postitust lugema ja akrobaatikatreeningu vilistlasena pean tõdema, et see oli üks parimaid otsuseid, mille minu ema kunagi vastu võttis. Ühinesin tsirkusestuudioga 9-aastasena ja veetsin seal järgnevad 10 aastat, treenides ja arenedes inimestega, kellest said mu parimad sõbrad. Kloundindusega ei olnud seal õnneks (või kelle kahjuks) mitte midagi pistmist kuigi tihtipeale seostatakse akrobaatikat ja tsirkust automaatselt labaste klounide ja dresseeritud puudlitega. Eelkõige süstis see aastatepikkune kogemus minusse iseseisvust, vastupidavust, tiimitood ja tolerantsust kuna reisimist oli koolivaheaegadel üksjagu. Karate on kahtlemata hea valik, aga tahtsin lihtsalt jagada oma isiklikku kogemust akrobaatikaga kui peaks jälle mõttesse tulema
Poomi peale pole siiamaani sattunud ja viimane kitse kogemus jääb kuhugi algklasside kehalise tundi…
ebapärlikarp
Väga tore, et Sulle see ala sobib ja meeldib
Helena
Ma isegi ei tea, kuidas su blogi leidsin, ning üldiselt ma eal ei kommenteeri blogisid. Aga täna ma kohe tunnen, et pean ütlema miskit…sa oled mu lemmikblogija!!! Niivõrd arukas, humoorikas, lihtne ent mitmekülgne. Aitäh sulle!
ebapärlikarp
Nii tore on kuulda sellist asja, suur aitäh
alpiyogini
Karate on vahva! Minu poisid käivad juba neljandat aastat ja körvaltvaatajast emmele tundub, et sealt trennist saab: keha kontrolli, aju kontrolli
vastupidavust, lugupidamist (!!!) ja graatsiat (usu vöi ära usu!)
Ethelile head pelaehakkamist!
ebapärlikarp
Oo, kui vahva. No ma räägin, et mulle endale tundub see ka lahe ala. Tänks julgustamise eest!