Ma loobin kassi s*tta vetsupotti. Sinna läheb ka seda puust liiva, mida on lubatud potti visata. Vahel viskan liiga palju ja vett peale lastes läheb pott umbe. Siis mul on kolm varianti:

  1. Ootan natuke ja vahel tõmbab viie sekundi pärast ikkagi vetsupott selle s*itta ja vee enda sisse ära.
  2. Teine variant on veidi julmem. Võtan ühe peene kepikese ja surgin sellega veits. Vahel on vesi potis ikkagi nii kõrge, et käsi saab värgiga kokku.
  3. Kui punkt 2 ka ei aita, siis tuleb kõige haigem asi – torkan oma käelaba potti ja üritan peoga kühveldades s*tapunnist vabaneda. See töötab.

Loomulikult ei juhtu seda väga tihti.

Nüüd, kuidas lahendab olukorra mees? Okei, ta ei rookinud kassi s*tta vaid okset. Kui kassi vetsu koristamine on kujunenud kuidagi minu ülesandeks, siis okse koristamine käib meil kordamööda või kes parasjagu avastab. Avastas tema, hommikul üksi kodus. Võttis muidugi selle pabersalvrätiku, mida “ärge palun vetsupotti pange – tekitab ummistust” ja pani selle koos oksega potti.

Lasi vee peale. Vesi alla ei läinud.

Lasi uuesti vee peale. Ikka ei läinud survega alla.

Kolmas kord vesi peale, mis enam potti ära ei mahtunud ja voolas kõik vannitoapõrandale laiali. Ikka korralikult.

Kui mina (ma poleks muidugi juba eos üldse seda paberit potti visanud) oleks hakanud ummistust siis oma kolme variandiga eemaldama ning uputuse korral paaniliselt kuivatama, siis mida tegi mees?

Pani põrandasoojenduse sisse ja läks tööle.