See nädal oli mul viimane fotokooli tund. Pidime esitama kodutööd ja grupis koos õpetajaga analüüsima. Kodutöödeks olid näiteks:

• Kompositsioonipilt, kasutades kolmandike reeglit.
• Piisavalt huvitav foto, kus eirata kompositsioonireegleid.
• Erineva teravussügavusega foto samast kohast/ objektist.
• Loodusfoto.
• CLEPS foto (C- Compositon Kompositsioon. L – Lighting ehk valgus, koloriit. E – Expression ehk emotsioon. P – Pose ehk poos. S – Story ehk lugu). Ühel fotol pidi olema võimalikult palju neid elemente.
• Portree, katsedades valgusallikaid (näiteks lambid, küünlad, loomulik päiksesevalgus… Kõik need jätavad erinevad nö jäljed).

Mul kõiki pilte ei olnud. Näiteks CLEPSi. Lihtsalt ei õnnestunud saada ja sellest ei olnudki midagi. Osadel oli rohkem pilte, lihtsalt, mida nemad tahtsid jagada ja mis neile meeldisid. Osadel ei olnud üldse. Üks tüdruk võttis julguse kokku ja ütles õpetajale alles tunni lõpus pärast diplomite jagamist, et tal ikkagi nüüd tuli julgus ja tahaks fotosid jagada. See oli väga lahe, et ta oma hirmust üle sai. Ka mina ei julenud esimene olla, kartsin, et mingid fotograafid koos siin ja mis nüüd siis mina… Aga kui esimene tüüp oli oma fotod ära näidanud ja õpetaja väga rahulikult näpunäiteid jaganud ning analüüsinud (ning keegi ei irvitanudki üle loengusaali! :D), siis sain aru, et ega meist keegi seal geenius ei ole, kõik on ju algajad. Väga põnev ja õpetlik oli koos sedasi analüüsida.

Tunnistuse sain ka – olen edukalt läbinud 24 akadeemilise tunni mahus Eestifoto kooli algajate fotokursuse programmi. Ja kuigi kohati on tunne, et ma olen 100 korda targem kui enne, sain ma aru, et ma olen ikka täitsa loll tegelikult 😀 Aga nii on vist kõigil midagi õppima asudes. Midas rohkem tead, seda enam saad aru, kui vähe sa tegelikult tead.

Mais algab koolitus edasijõudnutele ja registreerisin end juba ära. Oleks juba mai!

PS: pildil on suvaline hetkejäädvustus meie Laurast ühe väikse sugulase sünnipäevapeol.