Ma ei hakka isegi valetama, et ma seekord oma mõttelõnga Eveliisilt ei saanud. Ma ei tea, kas asi on selles, et ma olen nii laisk või siis ma ikkagi olen enesega rahul või siis tõesti algabki (iroonia!) enesekindlus kuskilt seest poolt, aga vaatan peeglisse ja…

  • Mul on loomulikult hele nahk. Solaarium on leiutatud. Ma tean mõnda inimest, kes käib solaariumis, et enda enesehinnagut tõsta, sest ta ei viitsi f*cking helkur olla. Suvel on tegelikult täitsa mõnus kerge jume peale saada, aga et võtta elustiiliks solaarium, et aasta läbi pruun olla…
  • Ma ju näen, et mu hambad võiksid valgemad olla. Olen korra ka hambaid valgendamas käinud. See oli nii kuradi valus, et nii kaua, kui näiteks toidupoe müüja ei keeldu mind teenindamast, sest mul pole lumivalged hambad, siis on mul jumala ükskõik.
  • Juuksed. Ma ju tean, et need on õhukesed ja ma võiks iga päev oma pead föönitada ja soengusse sättida, nii et see välja ei paista. Aga… Pesen pea ära ja kammin lahti ja lähen tööle. Seni kuni mind tööjuures uks kinni vestlusele ei kutsuta, et mu soeng ei ole good enough, et nad peavad must loobuma, on mul täiesti kama kaks.
  • Küüned. Need on haprad ja murduvad. Ma võiks minna maniküüri ja lasta geellakiga (või misiganes võimalused on) neid tuunida. Ma võiks üleüldse alustada sellest, et end kurssi viia, mis võimalused on. Aga niikaua, kuni poes veel küünelakke müüakse ja ma saan ise käed tavalise lakiga enamvähem “söödavaks” teha, siis kes viitsib mingisse salongi minna 2 tunniks. Kahe tunniga ma saaks nii palju muud mõnusamat teha.
  • Rinnad. Gravitatisooni märke on kergelt näha. Ja siis? Keda kotib. Ausalt. Reaalselt KEDA? Mu insta jälgijaid? Miks mõni saab enesekindlust pommidest ja teine tunneb end oma kapinuppudega maailma ihaldusväärseima naisena?
  • Seoses sellega, et mul on kehal palju sünnimärke, on mul ajaga tekkinud ka näole mingeid punne, mis ei ole vistrikud, aga on mingid väiksed mügarikud. Vaatan peeglisse ja mõtlen, et peaks Niine Nahakliinikusse aja kirja panema, et need eemaldada. Ja siis mõtlen tagasi, mis tunne oli, kui nad eemaldasid mul jala pealt kahtlase sünnimärgi ning mitte kuidagi ei tahaks ma saada näkku seda tuimestavat süsti, mis ise oli juba nii valus, et vajaks eelnevalt tuimestavat süsti.
  • Ülahuule peale on tekkinud kaks kortsukest. Võiks ju minna täitesüsti tegema. Aga siis mul tuleb silme ette Kardashiani Kimmu ja Galojan (ja need on ju veel tagasihoidlikud näited) ja ma mõtlen, et lasen need süstid teha ja lähen tööle… Ning enne kui teised naerma purskavad, naeraks ma endale ise sealsamas tilgad püksi.

Ja on naisi, kes teevad kõike ja 20ndates – soll, geelküüned, ripsmed, juuksepikendused, tissid, huuled, kortsusüstid, rasvaimu, ninaopp, pinguldavad hooldused, hambalaminaadid (valgendus on nõrkadele!)… Nad vaataks mind ja tunnevad kaasa. Nende suurim õudusunenägu, mille peale nad öösel voodist higistades istuli kargavad, on see, kui nad näevad minu kleidi alla. Ja minu õudusunenägu oleksid need huuled. Erinevus rikastab.