Mul on üks hästi halb komme/harjumus/kiiks/iseloomuomadus/vaimuhaigus (nimetagem, kuidas tahes!) minna närvi teatud asja peale. See teatud asi on see, kui keegi hakib mu plaani vahele. Isegi kõige mõttetumasse plaani, mis isegi ei ole plaan.

Näiteks on mul selline elukorraldus, et nädala sees ärkan ma vara, käin tööl ja sebin tööasju, viin last trenni jne, aga nädalavahetusel ma äratuskella peale ei ärka. Punkt! Ma ei pane endale mitte iialgi mingit asja laupäeva või pühapäeva hommikuks. Isegi, kui sõbrannad on teinud ettepaneku minna nädalavahetusel koos hommikust sööma, siis mina olen öelnud, et väga lahe mõte, aga see hommikusöök alaku siis kõige varemalt kell 12. Kusjuures ma ei maga p*rse püsti kella 11.30ni, aga mul peaks olema see võimalus, kui ma tahan kann taeva poole (mu ema väljend) magada. Seega lähen ma täiesti sisemiselt endast välja, kui mul laps saab sünnipäevakutse ja see sünnipäev algab nädalavahetusel kell 10 HOMMIKUL ja teises linna otsas.

Ma suudan alateadlikult endal terve ööune selle tõttu ära rikkuda. Täna hommikuks panin ma endale äratuskella igaks juhuks kella 9ks, et mitte sisse magada, ning terve öö ma kuidagi magasin hirmus, et f*kk küll, ma pean kella peale ärkama. Vastu hommikut hakkasin iga natukese aja tagant ehmatusega ärkama, et mis see kell juba on…

Hommikul siis kiirelt hommikukohv sisse, laps riidesse, kink kaasa. Mõtlesin, et pärast tulen tagasi, käin mõnusalt dušis ja joon veel kohvi… Arvake ära, mis kohapeal täna selgus. Peokoht oli kinni! Ma olin krdi kuupäevaga mööda pannud. Pidu on hoopis HOMME hommikul kell 10! Okei, homme siis kõik uuesti! 😀 Win-win! Bingo! Jackpot! Nurgad!

Laps ohkas vihaselt, et tal on nii piinlik, et tal niiiiiii rumal ema on. Mina olin veel rohkem närvis, sest NEVER ma ei aja selliseid asju sassi ja mul on kõik punktuaalselt alati korraldatud, ja et homme tuleb see pull siis kõik uuesti läbi teha. Kobisime koju. Käisin pesus, aga sellist tsilli tunnet ei olnud. Karl rääkis, et noh, kõigil juhtub, et ta läks kunagi Oscariga, kui too lastaialaps oli, ka sünnipäevale sünnipäevalapse koju. Päev varem. Kogemata. Kutsuti siis sisse lolli näoga ja aeti juttu, kuni Karl sai aru, et ta tuli valel päeval. Epic fail! 

Mul oli aga terve päevakava täna kuidagi selles möödapanekust rikutud. Pidin sõbrannaga õhtu poole restorani minema ja enne plaanisin veel ikkagi välja magada, aga ei saanud end kuidagi õigeks ajaks diivanile kerra ning kui lõpuks sain, siis pidin pagana TEIST korda päeva jooksul kella peale ärkama, et sõbranna auto peale võtta ja Piritale Sardiinidesse sõita.

Nüüd olen kodus ja mõtlen, et Eesti Laul (Karl esineb ju seal Antsudega :P) algab varsti, aga ega ma enam magada vist ei jõua, sest krt, kolmandat korda ei kavatse ma küll endale äratuskella panna ühes päevas.

Positiivne on see, et ma käisin täna Paavlis ja sain endale täitsa kobeda kleidi. Kuigi ma lillemotiive eriti ei fänna, siis see kleit kuidagi rääkis minuga. Ahjaa, mõned päevad tagasi sain oma kõrvarõngad ka TALIst tagasi. Teise korraga oli ehtekunstnik esialgsed kõrvarõngad ikkagi taastada suutnud. Pildil kõrvas. Laps tegi pildid.