Pühapäeva hommik algas sellega, et kaks kukununnut “õrre” peal lihtsalt näuvad kurvalt ja ootavad, millal me ükskord ärkame.

IMG_1042

Jinx ja Friskin soojendavad oma kannusid radiaatori peal ja ootavad, millal me üles kobime

Kuna laupäeval me suures osas ei teinud mitte midagi, peale selle, et õhtul käisime kinos nii, et Ethel vaatas oma multikat ja meie oma filmi, siis täna pidin mõtlema mingi tegevuse, mis oleks ekraanivaba. Täiesti lampi jäi mulle Facebookis silma, et Loodusmuuseumis on mingi mereelukate näitus ja kuna lasteaia ajal ja 1. klassis meeldis Ethelile Loodusmuuseum (ja ka Tervisemuuseum) väga, siis otsustasin, et jalutame vanalinna, käime muuseumis ja söömas.

Päike paistis ja täitsa mõnus oli, kuigi ma pole absoluutselt jalutaja-inimene. Ning kuigi Ethelile meeldiks pigem pool päeva tahvlis istuda kui vanalinna eksploorida, siis selliseid “pingutusi”, et sunnin meid kuhugi minema, tuleb lapse nimel teha. Jah, ka mulle endale meeldiks tegelikult terve päeva maha p*rsetada, teki all raamatut lugeda või netis vahtida. Aga päris elu on ka olemas.

Teepeal…

IMG_1087

Ehitus

IMG_1046

Lai tänav ja turistirong. Tahaks isegi sellega koos lapsega tiiru teha, aga kus need peatused on? 😀

Loodusmuusem (ja ka seal lähedal asuv Tervisemuuseum) on vahvad, kuna tegelikult leiab sealt vaatamist nii täiskasvanu, 8aastane kui ka 3aastane. Pubekatel on ilmselt teised huvid 😀 Täiskasvanu uurib ja loeb eksponaatide kohta süvitsi, kolmene vahib lihtsalt loomi (topiseid, millega, mul tegelikult on VÄGA vastakad tunded!) ja 8aastane vahib loomi ja muid asju ning teda saab suunata ning talle põnevaid lugusid seal samas juurde rääkida. Lapses maailma vastu huvi tekitada.

IMG_1095

Uudishimulik ilves. Aga tema uudishimu on petlik, sest ta on siiski topis. Ei ole vist õige öelda korjus, kui loom on tehtud topiseks.

Meil oli plaan minna pärast Rataskaevu tänaval asuvasse vegan restorani V. Avasin restorani ukse lahti ja sealsamas vahtis mulle otsa sõnaotseses mõttes s*tahäda näoga teenindaja. Küsisin rõõmsalt, kas teil oleks kohti kolmele. Ja selle samase krimpsus näoga vastasti tuimalt ja ülbelt “ei” ja kõnniti minema. (Kes teab, äkki jooksiski number kahele). Okei. Kas ma kunagi lähen uuesti sinna restorani? Võibolla, aga ilmselt mitte.

IMG_1093

Ka viisakalt ja naeratades saab öelda, et vabandust, aga meil on kõik kohad hetkel kinni. Tulge see või teine aeg, siis meil on vähem rahvast vms.

Astusin sisse põhimõtteliselt kõrval asuvasse restorani Rataskaevu 16. Avasin ukse ja samuti kohe oli mingi teenindaja tüüp mul nina ees. Ainult selle vahega, et ta tervitas meid rõõmsalt. Küsisin, kas neil on vaba kohta, ja sain väga sooja ja sõbraliku vastuse, et kahjuks neil hetkel ei ole, aga et me võiks proovida nurga taga asuvat Väike Rataskaevu 16 restorani (põhimõtteliselt sama resto, aga maja füüsiliselt teine), sest seal ilmselt on. Ja oli ka.

Kuigi toitudega läks päris pikalt, siis teenindus ja toit on seal juba teist korda käies väga viis pluss. Kas ma soovitan ja kas ma läheks veel? Iga kell! Unustasin toitudest pilti teha. Magustoidu ajal tuli meelde, et teeks ühe klõpsu.

IMG_1096

Sinihallitusjuustu kook

IMG_1092

Hubane Väike Rataskaevu 16. Enne oli see vist Musi Vinoteek?

Tagasiteel…

IMG_1091

Vaade

Ja juba kodukandis…

IMG_1090

Telliskivi toiduputkade tänav töötab ka talvel

IMG_1089

PEATUS

IMG_1088

Kui mina midagi teloga klõpsima jäin, siis jooksis Ethel Karli käevangu ja teeskles, nagu nad jätaks mu maha. Head mängud 😀

Vot selline päev oli 🙂