Laps sai eile oma esimese jõulukingi kätte – Nano droon M200 (LINK). Ta oli sarnast ühe sõbra juures lennutanud ja silmad läksid pakki avades põlema…

Kui mõtlesime, et ohh lahe, kõigil on siis õhtu jooksul tegevust, siis tõesti – KÕIGIL oli tegevust, sest see droon lihtsalt ei läinud lendu. Häältki ei teinud. Need tegevused, mis tegime, olid näiteks:

  • Miljoni youtube video vaatamine, et äkki me teeme midagi valesti.
  • Manuaali lugemine eesti ja inglise keeles, sest äkki on eesti keeles tõlkimisega midagi puusse pandud.
  • drooni laadimine, laadimine ja veelkord laadimine
  • Googeldamine erinevates foorumites drooni vigade kohta. Vead, mille kohta oli infot, oli näiteks see, et droon sajab taevast lihtsalt alla. Oleks me niikaugelegi saanud, et see droon taevasse saada…
  • Käega löömine ja siis jälle proovimine, et krt, kuidagi peab ju saama, seega kordusid uuesti kõik eelolevad tegevused.

Ja droon ei läinudki käima. Jah, ma saan selle ilmselt tagastada ja siis nad võtavad selle ja saadavad kuhugi… Ma saadaks pekki selle drooni. Võibolla oli see praak, siis antakse mulle uus droon. Aga lapse jõuluemotsioon on rikutud. Krdi droon!

Mul on selline tunne, et ma lähen täna tagasi poodi, ütlen viisakalt poes, et teate, võtke see droon ja pistke… Ja lihtsalt ostan uue drooni kuskilt, teistsuguse. Sellise, mis töötab. Jah, kavatsengi poes nii küsida. “Tere, palun mulle üks droon, mis ka töötab!”