Ajab närvi
Eile õhtul ei saanud ma magama jääda, sest Väike-kass avastas, et kui ta nagu ahv kookospuu all puud raputab, siis kukub sealt talle kookoseid. Väike-kass aga raputas kuuske, kust kukkus alla jõuluehteid, millega ta üle terve suure toa käpapalli sai mängida.
Üks kord kuus tuleb kassidel öösel mingi selline vimka sisse, kus nad ei tule koos meiega magama ja möllavad. Kõige rohkem ajab mind närvi, kui nad lähevad otsima korvi või meigikoti seest juuksekummi, leiavad selle, loobivad maha ja hakkavad taga ajama. Eile õhtul tehti ka seda. Ma võin julgelt öelda, et see on vist kõige hullem asi, mis mind närvi ajab. Korjan ühe kummi ära, ta leiab teise jne. Ja siis ma lihtsalt eile voodis mõtlesingi omaette asju, mis mind kõige rohkem närvi ajavad. Ma usun, et kõigil inimestel on selliseid (pisi)asju, isegi kui nad väidavad, et nad on iseendast väga teadlikud ja suudavad end igas olukorras kontrollida.
Mind ajavad närvi:
- Kasside küüneklõbin parketil, kui nad juuksekummi taga ajavad öösel. Ma lihtsalt ei suuda selle häälega magada, samas aga võin ma täiesti vabalt magada, kui keegi kõrval telekast midagi valjult vaatab.
- Kui keegi mulle helistab töövälisel ajal. Ärge küsige miks. Vahel ma suudan sellest nö üle olla, aga vahel mitte.
- Kui ma ei saa aru, miks liiklus seisab. Jah, igapäevased ummikud on igapäevased (suht loogiline väide :D), aga kui ma mingil X-ajal liikluses olen, mil peaks kõik sujuv olema ja siis lihtsalt tekib mingi tropp, a la pühapäeva hommikul kell 10, siis ma võin lihtsalt täiesti närvi minna.
- Kui ma pean laupäeva või pühapäeva hommikul vara ärkama. Mismõttes pean? No üldiselt ei peagi. Ja üldiselt ei maga ma alati ka kaua. Vahel ärkan kell 8, vahel 11, kuidas kunagi. Aga kui keegi paneb oma lapse sünnipäeva laupäeva hommikuks kell 10!!!! ja ma tean ju, et Ethel tahab sinna minna, siis ma… lihtsalt ei saa aru. Laupäeva hommikul kell 10??? Kõigist maailma kellaaegadest valisite selle? See tähendab, et ma tõenäoliselt pean laupäeval äratuskella peale ärkama. Ma võin selle pärast nädal aega ette stressata.
- Kui ma olen midagi ostnud, koju läinud ja siis avastanud, et selle asjaga on mingi probleem ja ma pean TAGASI minema. On olnud asju, kus ma lihtsalt ei viitsi. Näiteks mingis riideesemes auk. Ma ei viiiiitsi iialgi hakata uuesti poodi minema, pigem olen ise riietuse ära parandanud, kui võimalik. Ma ei räägi kaltsukariietest. Ükspäev pidin minema TALI poodi tagasi, sest 100 eurosed käsitööna tehtud disainkõrvarngad, mis ma sealt ostsin… Neil tuli lihtsalt struktuur maha. Seekord ma viitsisin, sest krt, nii ikka ei saa ehteid valmistada, end ehtekunstnkuks nimetada ja sotiga müüa!
- Kui ma loen lehest, et järjekordne rekka on Euroopas rahvamassi sisse sõitnud, enesetaputerrorist end õhanud vms. Närvi ajab. Tõesti ajab. Tellisin just Michel Houellebecqi raamatu “Alistumine”. Romaani tegevustik toimub 2022. aasta Prantsusmaal, kus presidendivalimistel on kahe suure partei, Rahvusrinde ja Islamiliidu vahelises jõukatsumises poliitiliste kokkumängude tõttu peale jäänud viimased. Prantsusmaal algab uus ajastu ja islamipartei karismaatiline liider Mohammed Ben Abbes hakkab ühiskonnas uusi norme kehtestama: koolisüsteem viiakse vastavusse koraani õpetusega, lubatud on polügaamia, naised ei käi enam tööl, vaid pühenduvad perele ja kodule. Meie lähitulevik?
- Kui ma pean pikka teed sõitma roolis üksi ja uni tuleb peale. Tuleb iga kord. Olen kõrvale tõmmanud, lihtsalt karjunud ja edasi sõitnud. Olen end näkku löönud, kõvasti. Väldin. Sõidan rongiga või ei sõidagi.
- Kui mul on mingi plaan oma peas valmis ja keegi hakib selle sisse.
- Kui ma elan nädal aega teadmises, et täna õhtul on “Walking dead” uus osa ja siis avastan õhtul, et sari läks jõulupuhkusele. Okei, see punkt on veits naljaga. Närvi ei lähe, aga nõme on küll.
- Kui pikka aega on pime ja vihmane ja külm ja kõle. Ehk et pool aastat ma lihtsalt olengi täiesti närvis.
- Kui mingid vanemad oma lapse peale avalikus kohas röögivad, kuidas ei saa seda või teist osta, sest raha ei ole. Jaa, ei saagi ega tohigi kõike osta, aga üle poe selle eest last sõimata, et raha pole, on lapse suhtes ülekohtune.
Kindlasti on veel mingeid asju, aga need tulid esmasena meelde. Mis teid närvi ajab?
Ade
Hahahaa, aitäh selle eest! Nüüd ma saan aru, miks ma juba pikemat aega pidevalt närvis olen – ilm on kole! ?
A.
Mind ärritab just PMSi ajal absoluutselt kõik! Niivõrd hullusti et mul on sel perioodil lausa kahju oma elukaaslasest kes ei tohi sõna otseses mõttes hingata ka sest äkki hingab mu jaoks natuke valesti. Kass saab ka oma jao siis :D. Ma ei tea kuidas teistel naistel aga ma olen siis ikka tõsine psühho :D.
Kui pmsi ei ole siis ärritab mind kohutavalt hilinemine, kahjuks on mul elukaaslane seda tüüpi kes alati hakkab vajalikku kohta liikuma viimasel hetkel ja mul muidugi vererõhk tõuseb lakke et mismõttes :D. Ma tean ju et inimesed on erinevad aga ikkagi :D. Veel ärritab mind kui keegi mul kõrval õpetab ja targutab kuigi tean ise ka mismoodi vaja teha. See ka ajab närvi kui miski lambi inimene kukub mind patsutama või katsuma kuidagi, brrrr! Tegelt on palju rohkem neid ärritavaid asju aga vot ei meenu rohkem.
Kristi
Mind ärritab, kui ma hilinen, sest suurem osa ajast ka hilinen kuna lapsed/abikaasa ei saa end siis riidesse pandud kui ma palun.
Veel ei meeldi mulle liikluses uimerdamine, üleliia kiirustamine, valest kohast teed ületavad inimesed, lasteta inimesed kes pidevalt kasvatustarkusi jagavad, ebaviisakad inimesed, nõmedad lapsevanemad (kuigi mitmed mu enda blogilugejad on ka mind nõmedaks pidanud).
See list on ikka pikk. Mulle ei meeldi kui diivanipadjad pole ka ilusti. Ja kui lapsed magavad aga kuivati undab. Või kui Emori uuringu inimene laseb kell 20:20 kella.
E.
Mind ajavad ka paljud asjad närvi (eks see muidugi sõltub ka väsimuse tasemest jms), aga kõige hullem on selle asja puhul see, et asju, mis mind närvi ajavad, teen ma ise ka. Loogiliselt võttes peaks ju just vastupidi olema – et asju, mis mind ärritavad, ma ise väldin kogu hingest.
Nt tööle hiljaks jäämine (kui teine jääb või 3 minutit hiljaks, olen ma suutnud sisimas teda juba siunata, et kas ta kurat kella ei tunne), samas kui ma ise kasvõi 10 minutit hiljaks jään, on kõik okei ja kellele ei sobi, võtku chill pill 😀 KO – HU – TAV!
Ka E
Apppi, kas ma kirjutasin selle kommentaari ise teadvuseta olles?
Igaljuhul, mina ka teen paraku nii. ?
H
Mu nimekiri oleks reaalselt endless… Aga… No nt kui ma olen millessegi täiega süvenenud (tv, raamat) ja keegi (mu ämm) alustab jutuajamist :”Ma kindlasti segan sind, aga ma lugesin/kuulsin/nägin” jne. Blinn! Kui tead, et segad, siis krt sa segad! Mul pole muidugi südant öelda, et jah, segad ja ole kuss. Kuigi tahaks. No ja kui ma palun mehel konkreetset asja poest tuua, nt pähklitega piimašokolaadi ja ta toob mulle lihtsalt vale šokolaadi… No mis mõttes! Ütleb, et mis vahet sel on, šokolaad ju. Ma ei tea… On vä? 😀 Ta tahab nt Marlboro suitsu ja ma toon filtrid ja mingi suvalise tubaka. No pmst sama asi ju. Ma lihtsalt puhken nutma sellises olukorras, sest nii ootasin õiget šoksi 😀 Mul vb on mingi psühholoogiline häire ka, ma ei tea 😀
ebaparlikarp
😀 😀
ritsik
Pisiasjad ajavad mind närvi pms-iga, siis ma võin valesti nõuderestile pandud taldrikute pärast ka nutma hakata. Aga kui tuju on hea ja närvid korras, ei aja mind miski närvi. Või.. laste peale karjuvad vanemad ja ennast pildistada mitte laskvad inimesed siiski ajavad ?.
ebaparlikarp
Ennast pildistada mitte laskvad inimesed? 😀
ritsik
Nojah! Mul töö jaoks sageli on vaja, et inimesed lubaksid endast pilti teha, aga 90% hakkavad jaurama ja hädaldama, et nad on koledad või häbelikud või lihtsalt ei taha 🙁
Nell
Seoses laste peale poes röökivate vanematega… Pärnu Juku mänguasjapood on läbi kahe korruse ning teiselt korruselt saab mööda liutoru alla lasta. Üks nii 4-aastane poiss poe ukse taga küsis vanematelt, et kas ta tohib liugu lasta. Ema seepeale selgitas talle, et poe liumäest ei tohi alla lasta kuna müüjad saavad kurjaks ja ajavad ta liumäelt minema…
Mis mõttes keegi õpetab lapsele, et müüjad on kurjad ja ajavad lapsed mänguasjapoest minema? Kotiounuga ei tahtnud veel hirmutada?
Katre
Kahe otsaga asi. Ma näen ennast ka mõnes olukorras nii öelda võivat. Näiteks kui ma tean, et kui ma oma lapse kord sinna mäele luban, ei saa ma teda sealt enam suure jonnita minema. Seega, et hoida ära seda, et ma last sealt vägisi ära kisun, kes üle poe röögib, on antud olukorras ju nt kergem öelda, et praegu ei lubata minna vms.
Eriti kui lihtsalt ei ole jaksu veel keskuses passida/seal on oldud juba pikalt/peab kuskile ajaliselt edasi liikuma jne.
Kui ma lapsega spets mänguasja poodi läheks, siis muidugi lubaks tal sinna minna.
Nell
No see konkreetne dialoog toimus poe ukse ees koridoris. Ehk siis kuskilt ära kiskumist ei toimunud. 4-aastasele peaks ju seletada saama, et täname me ei lähe ei mänguasjapoodi ega sinna liugu laskma. See “müüja ajab su minema” oli minu jaoks kummaline argument. Aga eks lapsed ole ka erinevad. Oma 3-aaslasele ma selgitan miks me kuhugi ei lähe, et pole aega või raha või peame kiirelt järgmisesse kohta minema. Ähvardama pole pidanud.
Anna
Aaah, veel hullem kui su sõbranna tuleb lastega külla ja keelab lastel teha ükskõik mida, öeldes et tädi ei luba, tädi saab kurjaks, tädi hakkab riidlema – no pagan, mis see laps siis arvab minust ja mis pilguga mind vaatab.
ebaparlikarp
No selles osas saad siis sõna sekka öelda 🙂
Kerli
Kui olen kellegil külas ja tunnen imepisikest prahti, tolmuterakesi jms talla all. Vastik!
kristallkuul
Mind ajab vist mõttetu rahaloopimine närvi. Muidugi vaid sellisel juhul, kui minu rahakott kuidagi asjasse segatud on.
Näiteks teeme sõbrannaga koos süüa ja plaanis teha punast kala. Poes on forellile soodustus, hinnaks 8 eurot kilo, lõhe on täishinnaga, 20 eurot kilo. Mina ei mõtleks pikalt, loomulikult valin forelli, sest…kammoon nagu. Aga sõbranna teatab, et talle meeldib lõhe rohkem ja peaks lõhet ostma.
Esiteks – mis vahe on lõhel ja forellil? Ma ei näe mitte mingit vahet, üks punane kala kõik.
Teiseks – isegi kui oleks vahe, siis hind erineb ju üle kahe korra. Oled raha peale vihane või?
Vot mul siuke kiiks, et tahaks näo täis sõimata sellises situatsioonis. Ma ei jää vaesemaks, kui ostan kaks korda kallimat asja, aga kui ma ei näe sellele mingit õigustust, siis käib see minu põhimõtete vastu. No õudselt närvi ajab. Kohe väga.
(läheb suhkruvett jooma)
ebaparlikarp
Kusjuures hea point. Aga samas sõbranna jaoks ikkagi siis on mingi vahe 😀 Ma tegelt ise suht samasugune, aga samas kui ma tahaks osta mingi hea punase veini ja keegi kõrval ütleks, et üks peet kõik, siis ei oleku krt 😀 Aga jah, ma saan su pointist tegelt aru, mul pole õnneks nii olnud.
kristallkuul
Seda muidugi, et kui tõesti on suur vahe, mida veini puhul kahtlemata on, siis see on minu jaoks adekvaatne põhjus.
Või et kuule, sööme lõunaks kala ja siis üks tahab forelli, aga teine arvab, et kilu – sest üks kala kõik. See poleks keiss. Asjad peavad omavahel võrreldavad olema.
Ma pole mingi krooniline ihnuskoi, lihtsalt asjatu raha pildumine mulle ei meeldi.
ebaparlikarp
Kilu 😀 😀 😀
L
Heh, ma olen see tooraine ja maitsetega valivam. Täiesti sõltub, kust kohast see forell tulnud on, aga pigem eelistan lõhe. Kasvanduse forell ei lähe mulle üldse suust sisse, sest ma tunnen seda “mudamaitset” seal alati. Seega ma jätaks punase kala, kas õhtusöögiks tegemata või ostaks lõhe, ükskõik, kui palju see kallim oleks. Kui enda jaoks on ikka suur vahe maitses, siis mis mõtet on osta midagi, mis odavam, aga pärast ei söö. Munade puhul valin ka pigem vabalt peetavate kanade munad, kuigi nad suht kallid.
Marie
Sõbrannadega on tore koos kokata, aga samas mind ajab hullult närvi, kui eelnevalt koos poodi minnes hakkab üks (see, kelle poole hiljem kokkama minnakse) julmalt ostukorvi täis laduma. A la retseptis on üks sibul ja üks paprika, aga sõbranna võtab kilo mõlemat – “igaks juhuks”. Ja nii paljude asjadega. Kassas jagatakse arve kenasti ära, kuigi teada ju, et me ei söö seda kõike ära ja 2/3 jääb sellest talle nädala toiduvaruks…
ebaparlikarp
Issand mis probleemid. Mitte et probleem nõme on (kuigi nats on), aga samas pole ma mitte kunagi nagu sellisesse olukorda üldse sattunudki.
Mir.
Kui lõpuni senti saagida, siis samas te ju lähete inimese poole kokkama ja kindlasti jätsite paljud retseptis olevad asjad ostmata, sest need on kodus alati olemas – õli, maitseained, muud sellised baasasjad, mis võivad ka üsna kallid olla (ports kinoad, sorts kanepiseemneõli või lusikas tsillipastat teeb ikka ühe paprika hinna välja küll :D) 😀 😀
Britt
Ma ütlen siinkohal hoopis aitäh raamatusoovituse eest. See su tellitu tundub minu jaoks väga huvitav. Hangin endale ka 🙂
Mind ajab närvi, et vähemalt siin peavad paljud suunatuld moeasjaks ja, et ma pean iga jumala kord lapsega jalutamas käies üritama talle selgeks teha miks me rohelist tuld ootame fooris. Ma tean, et eestis on ka palju neid, kes punasega üle tee lähevad, aga no siin on see täiesti massiline.
Ja see ajab ka närvi kui üritan millegi kohta lähemat infot saada ning koduleht valgustab vaid nii palju, et “lisainfo saamiseks palume teil tulla kohapeale”. Ok, ma saan aru sellest lähenemisest nt. fotograafide puhul, kel lõplik hind olenebki mitmest faktorist. Aga no näiteks spordiklubi võiks ju küll oma kodulehele panna näiteks pakutavad teenused või näiteks ajakava. See on muidugi minu helesinine unistus jälle 😀
Katre
Selline “lisainfo” on eriti tore mõndadel hambaarsti kliinikutel. 😀
Nagu… why or how da f*** ma peaks oma murega sinna kliinikusse pöörduma, kui nad ei suuda keskmist hinnakirja üles panna nagu normaalsed inimesed. Põhimõtteliselt on neil õigus mulle koha peal 100 eurot konsultatsiooni ja 500 eurot tuimestuse eest küsida ja siis öelda “aga selline see meie hinnakiri on”. 😀
Eveliis
Mult küsitakse ka seda:D
Madli
Mind ajab närvi see, et kui ma ükskõik, kuhu üksinda lähen (poodi, linna jalutama, peole) ja seal tuttavat näen, on selle tuttava esimene küsimus mulle pea alati: “Kus laps on?”
ebaparlikarp
😀 Mis pointiga seda üldse küsitakse?
Madli
Ilmselt vihjega, et lapsevanemad ei tohiks üksi ringi kooserdada 🙂
ebaparlikarp
😀 Aa etteheide
Eveliis
Saiapuru ja juuksekarvad ka, lisaks FBs mainitule. Ja Tartu liiklus ja Tallinna kesklinnas sõitmine, kus ei saa tagasipöördeid teha. Nagu näha, mind ajavad paljud asjad närvi.
ebaparlikarp
Aa, krt, haiged kihutajad ajavad ka närvi!
Pille Kallas
Eelviimane punkt on legit 😀 Samas järele mõeldes on see vist iga keskmise eestlase teema, mitte sinu isiklik eripära 😀 Näiteks mina ei ole keskmine eestlane, sest mulle see pime ja sombune aeg hullult meeldib. Vähemasti aknast välja vaadates, ise toas soojas olles. Aga mul on teisi asju, mis mind närvi ajavad, nii et poole aastast olen närvis enivei 😀
ebaparlikarp
Asju, mis närvi ajavad, leiab alati 😀