Mõtlesin enne Peruu reisi, et ohh, kus hakkan ägedaid videoid lahmama. Teate mis?! Loomulikult tahaks kõike pildistada ja jäädvustada, aga kohati tuleb lausa end sundida fotokat käest panema ja nautima hetke. Hetke OMA SILMAMUNADE läbi. Mitte käia pidevalt selfikepp käes ja vahtida ekraani ja… iseennast.

Seepärast läks mu plaan vett vedama ja ma tegin põhimõtteliselt ainult ühe videokese, kus ma ise peal olen. Eks mingeid hetki sai ikka veel kaameraga võetud (kui midagi ägedat leian, vb hiljem jagan ka), aga mitte selliseid nagu beibedel kombeks. Selle video tegin, kuna tekkis lihtsalt aeg, kus teised olid retkel, aga minul oli kõht korrast ära ning väga halb olla (selle reisi vältel oli kõigil mingi hetk ja päris pikalt see probleem) ja jäin “koju” lihtsalt puhkama.

Oleks võnud muidugi ette valmistada ja kaamera paika panna, et see ei väriseks jne, aga nagu ma ütlesin, ma nautisin hetke ja see video on spontaanne. Kes pole eriline lugeja, siis video on siin 🙂