Ma ei üldista, aga pealkirja ei tahtnud liiga isiklikku panna. Ma räägin tegelikult Etheli muredest, mis tal äkitsi tekkisid. Ilma naljata.

Mure nr 1: Kuhu minna suureks saades tööle? Keegi rääkis, et näiteks poemüüjad ei saa kunagi oma maja osta, sest nende palk on nii väike. Äkki ma ei leia tööd? Kust tööd üleüldse leitakse?

Mure nr 3: Aga kust ma üldse tean, kuhu ülikooli ma peaksin minema ja kelleks ma saada tahan?

Mure nr 3: Kuidas oma kodu saadakse?

Mure nr 4: (See räägib natuke vastu murele nr 3). Aga ma ei tahagi oma kodu, ma tahan elu lõpuni sinuga koos elada. (Siia vahele tulevad ka pisarad, sest hetkel tundub lapsele mõte üksinda elamisest väga hirmutav).

Mure nr 5: Kuidas te Karliga kohtusite? Kuidas üldse inimesed kohtuvad?

No lähed lapsele head-ööd-musi tegma ja siis tulevad korraga tal KÕIK need küsimused ja mured ning sinna vahele ka armastus- ja murepisarad. Ja ühest headööd soovimisest saab 8aastasele seletamine, kuidas praegu ei peagi kõiki neid asju teadma ja et huvid kasvavad koos sinuga ning et on olemas töökuulutusportaalid ja näiteks Tinder (ei me Karliga ei kohtunud Tinderis!) ning pangalaenud ja üürikodud ning erinevad ägedad ametid ja ka oma ettevõtte loomine. Ja et kunagi, kui sa oled juba ülikoolis, siis sa ei tahagi enam emmega elada. Laps seda muidugi ei usu ja tuleb anda lubadus, et kui ta ikkagi tahab emmega elu lõpuni koos elada, siis elame elu lõpuni koos kah.

Mõned õhtud on diibimad kui teised…