Poolteist nädalat on meiega elanud nüüd ka Kuu ja Päike. Need nimed pani Ethel oma beebidele (nagu ta ise neid kutsub), kääbushamstritele. Kuu ja Päike saavad paari päeva pärast 1 kuuseks ning mina neil vahel ei tee. Ethel ise ka ei tee, aga sellest ei ole midagi.

img_1144

Ühiselt tegime otsuse, et deegude ja kasside kombo on hetkel meile natuke too much. Peale selle on mul hamster endal kunagi olnud (mul on olnud ka hiired, merisiga ja jänes) ja ma tean, et nendega on lihtne. Kääbushamstrid ei vaja nii suurt tähelepanu ja eelkõige on kääbud just Ethelile ega tohi tal üle jõu käia.

Ostsime kääbudele kolmekordse puuri, kus alumine korrus on läbipaistev plastikust akvaariumi moodi osa. Sinna alla korrusele käib spets saepuru, kus loomakesed saavad uuristada ja kaevata. Meil on seal veel söögikausike, õlgedest pesa ja jooksuratas. Ülemistel korrustel on labürint-toru, jook, vajalik mineraalkivi ja veel mingi kivi, mis pidi närimiseks vajalik olema.

Poes kilkas Ethel, et ta saab nüüd kääbude sünnipäeva pidada. Kääbud elavad 2 aastaseks ehk siis ühe sünnipäeva ehk saab pidada 😀 Ethelile tegin kohe alguses loomakeste eluea selgeks ja ta on sellega arvestanud.

Paar korda nädalas pidi kääbudele pakkuma kausikest liivaga (tsintsilja liiv), kus nad saavad end püherdades pesta. Korra olen ma neile selle kausi puuri pannud, aga siis hakkasid kääbud omavahel kätšima. Lambist. Riidlesid, häälega. See hääl oli meie mõistes mingi tige sääsepinin, aga nende maailmas tundus see tõsine värk olema. Ma ei tea, miks nad kaklesid, sest sinna liivakaussi oleksid nende peikad ja lapsed ka kõik ära mahtunud…

Puuri tihti koristama ei pea, 1x nädalas on täitsa piisav. Kääbushamstrid on nii väiksed ega jõua eriti niipalju pissida ja kakada, et midagi haisema läheks. Küll aga tunnen ma, kui meil emb-kumb kass vetsus käinud on, ma võin lõhna järgi nende väljaheiteid kirjeldada 😀

Ethel on õnnelik. Hommikul esimene asi on oma hamstrite üle kontrollimine. Ka mulle meeldivad need väiksed tegelased. Mulle on sellised väikeloomad alati meeldinud ja ükspäev avatasin end googeldamas hamstrite “aksessuaare”, no tegelikult mitte aksessuaare, aga nende majakesi, mänguasju… Mõistan, miks väikestele lastele need loomakesed ja värgindus väga peale läheb – see kõik on nagu nukumaja ja sisustamine. Mis on sada korda parem kui tahvelarvutis passimine! Küll aga peab lapsele selgeks tegema, et hamstrid on ikkagi elusolendid! Õnneks Ethel on selles osas küll tubli.

Kassid on kergelt huvitatud. Vedelevad puuri ees, justkui valvavad. Teinekord jälgivad tähelepanekulikult. Kui meid endid läheduses ei ole, siis oleme puuri ikkagi kiisudest eemale teise tuppa pannud. Kääbud ise aru ei saa, et neid keegi jälgib vms, nad ei suuda väga välja poole kasti mõelda ega elada, on omas maailmas 🙂

Ühesõnaga, kääbud on väga armsakesed ja meie oleme nendega juba täitsa hairjunud.