Eestlane reisiks otse sõjatandrile ka, kui tasuta saab?

Kohati tundub, et niiöelda keskmisele eestlasele* läheb kõik peale. Eriti KÕIK, mida tasuta või odavalt saab! Miks nii tundub? Seda ilmestavad hästi meil toimivad reklaamid, kampaaniad ja suhtumine.
Näide 1: Saksamaal ründavad 1 nädala jooksul (enesetapu)terroristid lõhkeainega, relvaga, matšeetega, kirvega süütuid inimesi. Osades linnades on kehtestatud eriolukorrad. Kaalutakse muuta seadust, et vajadusel saaks appi kutsuda sõjaväe. Lisaks teeb keegi meie enda Tallinna Lennujaamale ähvarduse nädala jooksul alla kukutada üks Saksamaale viiv lennuk. Mida teevad seepeale turundusinimesed Eestis? Reisidiilid loosivad näiteks välja edasi-tagasi lennupiletid Saksamaale (LINK).
Näide 2: Türgis Istanbulis plahvatavad autopommid, enesetaputerroristid lasevad pool lennujaama õhku, lisaks toimub riigis täiesti lambist ja ootamatult riigipöördekatse, millele Türgi president vastab sellega, et kutsub tavalisi kodanikke tänavatele iseendale toetust üles näitama, lennuliiklus on ajutiselt täiesti halvatud, välisministeerium tõstab kodulehel ohutaset. Kuidas reageerivad meie suurimad reisikorraldajad? Annavad raadios erakorralise intervjuu, et Türgi reisid toimuvad kõik reeglipäraselt, sest noh, olukord on ju TÄIESTI TURVALINE! Vastasel korral ju reisid Türki ei toimuks!
Peale selle – odavalt saab, tuleb ära käia! (Hiljem muidugi delfile hädaldada, kuidas kuskil lõksus ollakse, ja kedagi ei huvita, et tavainimene peab esmaspäeval kuidagi kodumaal tööle saama). Eestlane reisiks otse sõjatandrile ka, kui tasuta saab.
Novatoursi lehel on selline lehekülg nagu “Türgi sündmuste kalender. Valik sündmusi Türgis” (LINK), kus ridamisi selliseid üritusi:
Istanbuli džässifestival
Aeg 27.06-25.07.2016
Asukoht: Istanbul
See on tõesti VALIK sündmusi. Iroonilisel kombel sobiks selle pealkirja alla pigem midagi sellist, mida võib updeitida põhimõtteliselt iganädalalaselt.
Veresaun, kus hukkus 36 ja sai vigastada 147 inimest
Aeg: 27.06.2016
Asukoht: Istanbuli Atatürki lennujaam
Riigipöördekatse, milles hukkus 300 inimest
Aeg: 15.07-16.07.2016
Asukoht: Türgi
Kui aus olla, siis esimene kord, kus ma ei oska teemat kokku võtta… Eks nõudlus dikteerib pakkumist. Üks asi on olla kerge fatalist, teine asi on ajastus loosida välja Tallinn-Saksamaa lennupileteid 25ndal juulil 2016.
* Keskmist eestlast ei ole päriselt olemas ja ma kindlasti üldistan ja blaa blaa…
G.
Mulle tundub, et just kaugemalolijatele võib olukord tihti paista hullem, sest reaalset pilti nähakse ju ainult meedia vahendusel ja see kajastab pidevalt vaid terroriga seotut. Arusaadav. Aga samal ajal elavad Prantsusmaal-Saksamaal kümned miljonid inimesed edasi oma tavapärast elu ja loomulikult mõjutab kõik siin toimuv omal moel igaüht aga ma ei tea tõesti kedagi, kes igapäevaselt mõtleks surmasaamisele. Nii pole lihtsalt võimalik elada. Enamus prantslasi on võtnud même-pas-peur hoiaku ja jagavad arusaama, et meie hirm vaid toidab nende pahade jõudu.
Ise elan praegu Pariisis, kesklinnas, ning kui mõned võrdlevad seda miiniväljaga, siis minu jaoks on see kodu ja tunnen ennast siin üsna turvaliselt. Või noh, mõeldes kõikvõimalikele ohtudele, ma ei usu, et võiksin kuskil maailmapunktis täna tunda end oluliselt kaitstumana. Pärast novembrikuiseid rünnakuid oli mul ka mingi aeg kõhe, üle kahe kuu iga jumala õhtu kella 22st öösel 2-3ni meie kvartali kohal tiirutav kopter pluss kõik muu ümberringi tuletas pidevalt meelde, et elame nüüd teises reaalsuses. Ja ma tundsin alles veebruari keskel ehk kolm kuud hiljem, et lähen kodust välja sama tundega nagu varem. Samas justkui põdesin selle ajaga midagi olulist endas läbi, sest nt hiljuti Nice’is ja Rouen’is juhtunu ei mõjuta enam kuidagi mu ohu- või turvatunnet.
ebapärlikarp
No aga reaalselt just kirjutasid, et elad kohapeal ja elasid ikkagi hirmus. Kui Pariisis uus pauk käiks (ptüi-ptüi-ptüi), siis ma arvan, et see tunne tuleks uuesti tagasi 🙁
G.
Neid sõnu võib muidugi erinevalt mõista aga ma ei ütleks, et elasin hirmus. Ja nagu siin kasvõi Briti näitel näha, siis “selle tunde” tekkeks ei pea rünnak isegi toimuma su vahetus läheduses.
Agnes
Eks see ohutunnetus ja sellega kohanemine on täiesti individuaalne. Mina elan Pelgurannas, teatavasti on kõik, mis on Balti jaamast ja Sõle-Paldiski mnt ristist põhja poole sügav Kopli ja seal elavad ainult narkomaanid ja prostituudid ja muidugi venelased. No okei, Balti jaama lähedal on miski müstiline Kalamaja, kus elavad hipsterid, fine. Aga ühesõnaga tahtsin ma öelda seda, et miskipärast inimesed tunnevad hirmu Pelgulinna-Pelguranna ja sealse piirkonna ees. Küsimused, kuidas sa seal elad, nuga ei karda saada või et keegi ära vägistab vms, on täiesti tavalised. Ei karda! See kant on elamiseks suurepärane, vaikne ja rahulik, ei mingeid narkareid ega vägistajaid. Oluliselt kõhedam oli mul elada Mustamäel, rääkimata sellest, et Tallinna kesklinnas on mul tõesti veits hirmus liikuda, seepärast üritan seda mitte väga sageli teha. Mitte et ma võrdleks Põhja-Tallinna sildistamist kuritegevusekantsiks terroriohuga Euroopas. Aga inimesed tajuvadki ohtu erinevalt, ühed teevad järeldusi omadest kogemustest, teised sellest mis telekast näevad või rahvapärimusest kuulevad.
Suurtele rahvakogunemistele Lääne-Euroopa pealinnades minna ei tasu juba ammu, ilmselgelt on need terroristide sihtmärgid. Ega siis USA-s Bostoni maratoni ka seetõttu rünnakuks valitud, et terroristidele jooksjad ei meeldinud. 🙂 Minul on mõnda aega mõte, et tahaks Stockholmi maratonile minna, aga vot ei julgeks vist. Sügaks mööda Piritat oma maratoni, sest Rootsis võib keegi napakas otsustada end keset jooksjaid õhku lasta. Eestis on nende oht veel väike, rõhutan veel!
ebapärlikarp
Sinu näide ilmestab pigem inimeste eelarvamusi. Aga ohutunne on inimestel erinev tõesti.
Agnes
Ma ka ikka ütlen, et see on lihtsalt eelarvamus, aga ei nemad kardavad, sest 20 aastat tagasi oli telekas Politseikroonika… Eks on eelarvamusi ka. Aga samas kui inimene elab Pariisis või Brüsselis, siis ta ei saa ju koopasse roomata, ta peab ikka tööl ja poes käima, elu jätkub, inimene kohaneb ohtudega. Siit distantsilt ratsionaalselt mõeldes on olukord ikka kordades parem, kui Teise maailmasõja ajal idarindel. See pole muidugi ka argument, et kunagi oli hullem, aga tegelikult ju tõsi.
Mir.
Tallinnas oli ka kunagi mingi pommimees, kes vist kuskil lasna või mustamäe majade vahel väikseid pomme õhkis. Kedagi ei kottinud. Eriti kui sa ise selles linnaosas ei liigu, siis on üsna poogen õhtul uudistest vaadata, et aa seal anti nuga, plahvatas pomm, tulistas mingi vasja bussipeatuses. Et noh ebameeldiv on kuulda sellest küll, sest tunned ohvritele kaasa jne, aga mingit enda ohutunde vähenemist pole ja ega selle lasnamäe vasja pärast ei tunne oma mõnusas suur-ameerika vms tänaval end kuidagi ebaturvalisemalt. Ma arvan, et Pariisi, Prantsusmaa ja Saksamaa elanikud tunnevadki end nii. Et muidugi kurb, et nii kuskil juhtus, aga kui see sul just otse nina all ei juhtu, tunned ikka, et oma kodukant on see mõnus “mingi teine, mitte see” koht.
ebapärlikarp
Okei, see sinu jutt oli küll EHTNE näide, kuidas inimestel on erinev ohutunne 😀
Britt
Mul oli eilseni selline tunne, et olgu, natukene nagu oleks hirm, aga tavaliselt need rünnakud jms. on siiski suurlinnades. Mis mul oma suvalises väikelinnas karta. Ja siis juhtus eilne ja palju suvalisemas kohas kui see kus ma elan. Vot nüüd on juba küll hirmus.
Belkumaa
Võrrelda terrorismiohtu Brüsselis ja Pariisis mingite üksikute Balti jaama gängidega on ikka väga-väga kohatu. Tundub, et unustatakse ära, et Euroopa suurlinnades ei ole tavaline kuritegevus mitte VAHETUNUD terrorismi vastu, vaid terrorismioht on “boonus” veel kõikide tavakurjategijate (mida, uskuge mind, Pariisis ja Brüsselis on kõvasti rohkem kui Tallinnas) kõrval.
Samuti ei saa ma aru sellest “elu läheb edasi” fraasist, mida nii kergekäeliselt pillutakse. Kellel läheb, kellel ei lähe… Nendel, kes ellu jäävad või nendel, kes seekord ohupaigas ei olnud, läheb jah, elu justkui edasi. Aga MILLINE elu see on? See on siiski PIDEV hirm – hirm sõita ühistranspordiga, hirm minna kaubanduskeskusesse, hirm minna kontserdile, hirm minna parki… Kui enne kartsid nuga saada tavalise päti käest pimedal ajal ja arvasid, et kui pimedal ajal väljas liikumist vältida ning käia vaid peatänavatel, siis suurt ohtu ei ole. Nüüd on seal ka. Vat, et rohkemgi, sest kus on rahvast, on OHT! Ja see on reaalne! Aasta aega tagasi oli ehk üks rünnak kuue kuu jooksul. Nüüd on pidevalt. Fakt, et mõnikord saab surma 100, aga mõnikord vaid 1 inimene, ei tähenda midagi. Ja sina ei peagi olema see üks, kes sureb. Piisab sellest, kui sa näed seda inimest õhku lendamas. Trauma terveks eluks.
Ma saan aru, et Eesti inimene ei taju seda kõike. Ei peagi tajuma, sest uudised kõikidest politseireididest ja reaalsest elust Prantsusmaal ja Belgias Eesti meedia kaudu eestlasteni ei jõua. Ilmselt hea ongi. Aga ei ole mõtet rääkida, et tegelikult on Euroopas kõik okei. Hirm on paljude inimeste tavalise elu halvanud.
See hirm on muide mitte ainult praeguse terroriohu ees, vaid üleüldiselt tuleviku pärast. Belgias on näiteks ametlik Islamistlik partei, kelle äärmuslike islami vaadetega liikmeid on juba ka linnade volikogudesse valitud… Ehk siis lootusetuse tunne, kes meid kaitseb…
Ma võiks lõpmatuseni rääkida, aga panen nüüd punkti.
Agnes
Kuule, mida sa õige lärmad? Ma näitlikustasin kõigest oma mõtet inimeste ohutunnetuse erinevusest, mitte ei võrrelnud Tallinna kurjategijaid terroristidega. Nii segaselt ma oma mõtet ka kirja ei pannud, et sellest aru polnud saada.
Elu lähebki edasi kas tead, läks edasi pärast seda, kui ühe teatud rühmituse liikmed New Yorkis lennukitega kaksiktornidesse lendasid ja tapsid tuhandeid inimesi. Inimesed ei lõpetanud selle tõttu lennukitega lendamist, ei lõpetanud New Yorki külastamist jne. Kui mul oleksid praegu piletid Nice’i lendamiseks, ma lendaksin sinna, Olen vist täitsa peast soe ja mul puudub igasugune ohutunnetus, aga minemata ma ei jätaks. Ja ilmselt elavad ka sealsed elanikud oma igapäevaelu tänasel päeval edasi. Terve Lähis-Ida elanikud kannatavd igapäevaselt terrorismi, iga päev laseb mõni lollakas end kusagil õhku, juba aastakümneid on seal lood nii. Aastakümneid on moslemitaustaga noored Lääne-Euroopas märatsenud ja mässanud. Ka terrorirünnakute lainetena pole praegused rünnakud Euroopas esimest korda. Kas Londonis on elu seisma jäänud pärast seda, kui seal ühistransporti rünnati aastal 2005. Seda ma mõtlesin väitega, elu läheb edasi, elu lähebki edasi, see on paratamatus. See kas inimesed hakkavad igal sammul kõike kartma ja iga moslemit kui potentsiaalset terroristi vaatama, on nende inimeste valik. Rahvarohkete paikade puhul on terrorioht/rünnakuoht alati olnud oluliselt kõrgem, kui oht, et rünnatakse üksikisikut, see pole mingi üllatus.
Äärmuslus ei ole vaid islamile omane, terve Euroopa on ehitatud terrori ja verega. USA-s on tänase päevani ususektid, mille liidrid on totaalselt äärmuslikud, citizen militiad, mis on pmst siseriiklikud terroristid jne. Ma ei ütlegi, et see on normaalne ja õige, mis Euroopas tänasel päeval toimub, aga seda see neetud terror ju taotlebki, et inimesed kardaksid ja elaksid pidevas hirmus. Seda on Euroopa oma piiride avatuse ja range kontrolli puudumisega saavutanud, ise on Euroopa selle pahanduse oma õuele toonud.(Ja see ei ole öeldud parastamiseks, see on fakti nentimine)
Milline partei Belgias on islamistlik? Minul info sellise organisatsiooni kohta puudub, küll on Belgias paar rahvusäärmuslikku parteid.
Ma ei tahagi vaielda, minu nägemus on lihtsalt teistsugune, mina keeldun elamast pidevas hirmus. Kurjus toitub hirmust, miks talle see relv anda?
ebapärlikarp
New Yorkis läks elu edasi, Pariisis, Nice’s (kuid kindlasti mitte päris samamoodi)… Aga on piirkondi, kus terrorirünnakutest räsituna elu enam edasi ei lähe – miks muidu Süüriast ja mujalt massiliselt Euroopasse üldse põgenetakse?! Seal on elu muutunud võimatuks. Ning inimestel Euroopas on (õigustatud) hirm, et siin samamoodi mingil hetkel enam “ei lähe elu edasi”. Ja kuhu Eurooplastel on minna?
Agnes
Kas tasub hakata apokalüpsist kuulutama? Kuhu eurooplased sõdade ajal läksid? Sinna kuhu said või jäid paigale ja kohanesid uue reaalsusega. See ei olnud tavalise eurooplase suhtes aus siis ja ei ole kindlasti ka tulevikus. “Suured” mängivad oma poliitilisi mänge ja ülejäänud maailm kannatagu ära. Kohutav ja kole on, tõsi, aga öelgu siis keegi, mida teha, et ei oleks kohutav ja kole?
Belkumaa
Minu meelest ei ole see võistlus, et mis ja kus riigis on hullemaid asju juhtunud. Jutt käis Euroopast. Praegu. Samuti ei mõista argumenti, et „nemad ju said kuidagi sellest üle“, siis saame meie ka. Mina ei taha millestki „üle saada“. Ma tahan rahulikult elada.
Mul on tegelikult hea meel, et Sina end turvaliselt ja hästi tunned. Ma siiralt loodan, et mina eksin ja Euroopa tulevik ei ole must stsenaarium, kuid kahjuks ma arvan, et ilmselt pead Sa paari aasta pärast oma sõnu sööma. Elame-näeme…
Erakonnast Belgias, millest enne rääkisin, võib uudistest näiteks lugeda siin: https://www.rtbf.be/info/belgique/detail_le-mr-veut-interdire-le-parti-islam?id=9362238. Nende peamine eesmärk on vormida Belgiast islamistlik riik ning taastada surmanuhtlus. Samuti pooldavad nad muuhulgas teismeliste abielusid ning sooviksid raskendada abielu lahutamist.
Eile õhtul rääkis uudistes, et näiteks Belgiast on läinud või on tahtnud minna Süüriasse ca. 450 inimest, Süüriast Belgiasse on naasnud 114 inimest. See tähendab potentsiaalset 500 isikut, kes on valmis iga hetk pool linna õhku laskma. Aga ma olen nõus, et inimeste turvalisuse tunnetus ongi erinev. Mina aga ei soovitaks Belgiasse turismireisile tulla.
Olen ka nõus, et olukorra on tekitanud Euroopa suutmatus lahendusi leida. Aga lahenduse algus võikski olla see, et inimesed (sh riigivõim) hakkaksid probleemi tunnistama, mitte väitma, et tegelikult see lugu ju nii hull ei olegi, küll me saame hakkama, sest mujal on ju veel hullem ja üleüldse läbi ajaloo on ikka päris hulle asju juhtunud…
Agnes
Esmalt see nn islamistlik partei on täiesti marginaalne Belgia riigi suuruse mastaabis, neil on minu arusaamist mööda saadik kahes kohalikus üksuses. Ma arvan, et täna ei tasu neid veel väga suure ohuna võtta, aga see ongi täna. Rahvuslased ja radikaalid on üldse üks kurjajuur poliitikas.
Mina andsin endale juba keskkooli ajalootundides aru, et praegune rahu Euroopas on ajutine nähtus ja ma ei ole nii naiivne, et uskuda, et sõjad ja vägivald Euroopast on kadunud. Ma ei ole ka väitnud, et tegelikult see asi ei ole nii hull, on hull ja läheb ilmselt veel hullemaks. Sest lööge nüüd risti aga minu hinnangul on Saksamaa ja Prantsusmaa sugustel suurriikidel nüüd hilja vigiseda. Aastaid on nad ekspluateerinud ja okupeerinud(kolooniad), sellega on moslemeid oma rahvastiku sekka toodud ja nüüd ollakse hädas. Ja siis üks tädi veel kilkab, et tulge-tulge, kõik võtame vastu. Öeldakse, et valitsejad on rahva nägu, ise oleme me selle lambakarja omale etteotsa valinud. Ajalugu kordab end alati, miskipärast ei taha keegi sellest aga kunagi õppida.
Ja mida see, kui ma siin Eestis päevad läbi hirmu tunneks ja südant valutaks õige muudaks? Või kasvõi seal samas Belgias? Ja ma kordan end veel, tegelikult ei ole usul äärmuslusega mingit pistmist. Äärmuslikuks saavad nii kristlased kui moslemid ja ka lausa ateistid, religioon on ainult vabandus hullusele.
P.S. Mina tahan ka rahus elada, ma ei taha sõda, aga minu tahtmine ei loksuta seda olukorda kusagile poole.
Aga mina näen, et me saame elust niivõrd erinevalt aru ja ilmselt on meil väga erinev taust, pole mõtet siin kommentaariumi risustada. Pigem oleks mul küsimus, et mis on sinu ettepanek? Kuidas see olukord neutraliseerida?
ebapärlikarp
Agnes, ma kommenteeriks selle hirmu tundmise koha pealt. Sa küsid, et mida see muudaks kui sa päevad läbi hirmu tunneks või Belgias hirmu tuntaks. Inimeste hirmu tundmisel Euroopas on VÄGA suur roll terrorismi ja sisserändepoliitika ja “sõja” mõjutamises. Täna oli uudis, kuidas Air France andis teada, kuidas nõudlus Euroopa lendude suunas on kukkunud tänu terrorismile ja keskkonna allakäigule. Arvata on, et see ei ole ainuke lennufirma, kes kannatab või seeläbi kannatama hakkab. Loomulikult inimesed reisivad, aga eks peagi näeme ka reaalselt statistikat, kuivõrd turism kokku kukub. Hotellid jäävad tühjaks jne. Just hirmu tõttu. Nii et kui sa küsid, kuidas see Euroopat kõigutaks, kui sa või ma kardame, siis just see lõpuks kõigutama hakkabki. See, kui üks majandusharu (turism) kokku kukub ja doominoefektina ka kõiki muid majandusharusid mõjutama hakkab. 100 õhkulennanud inimest siin või seal ning nagu sa ütlesid “elu läheb edasi”, aga kui kogu majandus kokku kukkuma hakkab, see paneb poliitikud paratamatult lõpuks tegutsema.
Agnes
Jah, tegelikult täpselt nii ongi. Ja selleni tegelikult terroristid(laiemas mõistes, kui üks hull, kes end õhku laseb) jõuda tahavadki. See nö terrorism on ka poliitika, islamifundamentalism on täiesti olemasolev poliitiline ideoloogia. Nad ei ole lihtsalt Merkeli ja Rõivase laadsed siidinäpud, kes vaid sõnu kasutavad, nemad tegutsevad vahendeid valimata. Ma pidasin silmas, et minu murest ja hirmust tulenevalt ei jää terrorism olemata. Aga ma arvan, et sel hetkel, kui majanduse põhjal poliitikud hakkavad liigutama, on juba liiga hilja. Tegelikult tuleks juba täna tegutseda ja mitte loosungeid loopida. Ma hakkan selle pideva poliitilise demagoogia ja õigustusi otsiva retoorika peale iga kord vahutama, kui ma seda loen. Misasja nad jutustavad…tegutsegu, selleks nad ju on.
Pole
Keskmise eestlase jaoks, eriti nende jaoks kes v2ga tihti ei reisi ja kui reisivad siis sellistele “basseinipuhkustele” on k6ik see mis mujal maailmas toimub lihtsalt v2ga kauge. Isegi Prantsusmaa ja Saksamaa tunduvad kauged. Seal ei ela ehk nende pere v6i tuttavad kes iga hommiku t66le s6ites m6tlevad, et kus t2na nuga saab ja mis t2na 6hku lastakse. Ei ole seda m6tet, et l2hed Viru keskusesse sokke ostma kui keegi sulle kuuli p2he kihutab.
Eestis on ohuks purjus liiklejad v6i 6ised “l6viks joonud” ossid, nende v2ltimine on oluliselt lihtsam. Arusaam ohust kui sellisest on lihtsalt teistsugune, ohutunne on madalam, nagu v2ikestel lastel n2iteks. Mida ei tea, seda ei oska karta. Ja taevale t2nu, et see VEEL nii on. Kui samamoodi edasi l2heb, siis varsti on see r66m kah l2bi.
Lotta
No see on küll liialdus, et Prantsusmaal või Saksamaal kohalikud inimesed iga päev tööle minnes surma saada kardavad. Jah, mõned inimesed kindlasti, aga enamus siiski mitte. Loomulikult ei ole tore et sellised jubedad asjad juhtuvad, aga mulle tundub, et väikeses Eestis on see hirm hetkel ikka mitu, mitu korda rohkem üles paisutatud kui asi tegelikult väärt on.
Ma elan ise ka väga kõrge terrorismiohuga riigis ja ma ausalt kardan Eestisse tulles rohkem Tallinnast Pärnusse sõites liiklusõnnetuses surma saada, kui kuskil Euroopa pealinnas terroriohvriks langeda.
Ma küll ei tea kuidas on võimalik hullude liiklejate eest end kaitsta? Need ajavad ju Eestis inimesi isegi ülekäiguradadel alla. Mul on Eestis tänavatel liigeldes, või jalutades palju suurem hirm nahas, kui ühe Euroopa suurima pealinna ostukeskuses sokke ostes 🙂
Mille poolest need purjus juhid ja muidu uljad kihutajad, kelle läbi nii paljud inimesed surma on saanud, kuidagi vähem ohtlikud on inimestest, kes tänaval kellegile nuga annavad, või kirvega ära tapavad?
Aga ehk selles ongi vahe, et Eesti inimesed ei tunneta seda liiklusega seotud ohtu samal tasandil, sest on lihtsalt selle ohuga nii ära harjunud?
ebapärlikarp
Kus sa elad? Mis linnas? Minul elab õde Brüsseli kesklinnas ja liigub muidu ka metroo ja rongiga ning temal (ja ka minul siin Eestis tema pärast) on küll kõhe. Rahvakogunemistele ja muudele avalikele pidustuste ta enam ei lähe.
Pole
Mina elan ka k6rge terrirismiohuga riigis ja viimased s6ndmused on kyll inimesed ettevaatlikumaks teinud. Eriti ebamugav on neil kes t66tavad suuremate keskuste l2heduses, kesklinnas v6i s6idavad tihti metrooga. Yks minu tuttavatest t66tas varem suures kaubanduskeskuses ja kuigi klient seda ei tea, siis aastas ikka mitmeid kordi v6eti keegi kinni kelle m2rkamatuks j22mine oleks v6inud v2ga kurvalt l6ppeda. Ja kurb on kui osa tavakodaniku “t66alastest koolitustest” h6lmab treeningut oskamaks terrarir6nnakuga toime tulla.
Paljud inimesed on ettevaatlikumad ja v2ldivad suuremaid kogunemisi, kontserte, spordiyritusi jms.Teeb kyll k6hedaks m6te, et neid s6ndmusi mis varem olid toredaks meelelahutuseks v2lditakse nyyd seet6ttu, et on reaalne oht mingi ajupestud idioodi pommiga 6hku lennata.
Mis purjus juhtidesse puutub, siis see on v2ga t6sine probleem ja protsentuaalselt juhtub seda loomulikult tihedamini kui terrorir6nnakuid.
Samas ollakse teadlikud, et selline v6imalus on olemas. Enamasti ei istu keegi ka rooli selle eesm2rgiga, et teine surnuks s6ita. See ei ole muidugi 6eldud roolijoodikute kaitseks, pean sellist vastutustundetut k2itumist v2ga valeks ja leian, et karistused roolijodikutele peaksid olema tunduvalt rangemad.
M6tlen seda, et kui sa parajasti s6idad hommikul metrooga t66le v6i t2histad s6pradega restoranis synnip2eva, siis on ju v2ga keeruline “arvestada” olukorraga kus sinu elu l6ppeb t2iesti suvalisel hetkel t2iesti suvalise vaimuhaige inimlooma k2el2bi. Selles suhtes on sul 6igus jah, et sellise v6imalusega ei olda veel “2ra harjunud”. No ma loodan, et ei pea harjuma ka.
See on muidugi tore kui terrorismi “ohu tunne” ei ole veel sinuni j6udnud, loodetavasti ei j6ua ka, keda see kartmine ikka aitab.
kristipere
Tahtsin ka augustis reisile minna aga panin plaani ootele – parem sitt Eesti suvi kui soojas koos pommidega.
ebapärlikarp
😀 hea point
Eliisabet
Käisin päeval isal külas ja ta sai just kirja, kus talle personaalselt pakuti ülihea hinnaga lennupileteid Nizzasse. Ta mõtles, kas peaks seda kuidagi isiklikult võtma 😀
ebapärlikarp
😀 normaalne
ivsh
Köhhö-köhh-khhmm-marimell-köhhö.
ebapärlikarp
Isegi tema ju ei lähe Türki puhkama enam 😀
ivsh
Aga Odessa on muidugi tuntud marurahulik kant. 🙂
Piibe
Mind paneb hämmastama see, kuidas inimesed pärast mõnda terroriakti puhkusereisile sõites lennujaamas reporteri küsimustele “miks reisite? Kas te usute et seal on turvaline?” jne vastavad rahumeeli, et “ei karda, surma võib kodus ka saada” või “kui reisikorraldaja pole reisi tühistanud on kindlasti turvaline”… Jabur. Reisikorraldaja on oma raha kätte saanud ja temal Tallinna kontorist tundub kindlasti Egiptus/Türgi ja praegusel juhul ka Saksamaa väga okei paik mõnusaks perepuhkuseks. Ja väide, et “võin kodus ka surma saada” ei päde, kui reisid terroristidest pungil kohta kus on kümme korda suurem võimalus õhku lennata kui kodus puhates. Kes on need inimesed, kes sinu välja toodud diilidest kinni haaravad ja lapsedki kaasa võtavad?
G.
Mis puudutab Türgit, siis on ka meie VM rääkinud ohust eelkõige seoses suurlinnade, Istanbuli ja Ankara, mitte kuurortidega, kuhu enamus puhkama lendab. Ning see väide, et ka kodus võib surma saada, on ju mõeldud suuremas plaanis – tõenäosus terrorirünnaku läbi surma saada on kõige muu kõrval siiski üliväike.
G.
Tutundusinimesed on nii armas sõna :)) .. ja antud kontekstis kõlab täitsa tabavalt ka.
Palav on
Mul jooksis juhe kokku kui nägin sõna Istambul. Pidin lausa guugeldama, et kas olen kuumusega soodastunud, aga paistab, et on ikka endiselt Istanbul, nagu alati olnud on.
Ise ka ei tea, miks kirjutasin.
Agnes
Mis loom on Istambul?
Aga muidu Türgi riigipöördekatse polnud muidugi üldse lambist. 🙂 Seda oli arvata, et seda varsti üritatakse ja see president on seal paras siga.(Vabandust notsu solvamise pärast.) Ma ei saa ikka veel üle, et selline käkk on NATO-s ja tahab veel Euroopa Liitu ka. Aga teemast välja läks, vabandust.
ebapärlikarp
Sry Istanbul ikka 😀 Sealne president on psühhopaat, mitte siga. Kutt sai aru, et Euroopa Liitu ta ei saa ja kindlustas oma võimu selle koraldatud riigipöördekatsega ära. Jah, pärast seda sündmust öeldakse, et näed, oli etteaimatav, aga olgem ausad, tuli siiski päris lambist.
Agnes
Ma tegelt ei mõelnud, et see sinu viga oli, mõtlesin, et võtsidki Novatoursi lehelt siuksel kujul. 🙂
Kellele tuli, kellele ei tulnud ilmselt. Ega ennustada ei osanud vist millal täpselt, aga tulema ta pidi. Selle võiks nüüd NATO-st ka välja visata ja USA oma baasid sealt välja korjata. Las siis olla omaette või ilmselt siis Putiniga mestis.
kristallkuul
Mina olen küll kuulnud, et kasutatakse ka vormi Istambul ja see pole vale.
Wikipedia ütles nii: Languages that use forms based on Stamboul include Russian, Polish (though the alternative form of Istambuł is also universally accepted and employed in many translations), Latvian, Lithuanian, Georgian and Albanian.
ebapärlikarp
Äkki mu ajuga on siiski kõik korras siis 🙂