Kui mina ütlen, et minu tutvusringkonnas tehakse vaid sümboolseid kinke, siis ma ei kirjuta järgmisel real, et käisin tuttava sünnal, kuhu viisid kõik räigelt kalleid asju, ning ei teagi kohe, kas järgmine aasta minna või mitte…

Minu tutvusringkonnas tehakse vaid sümboolseid kinke. Me saame kokku või korraldame mingi väikse üllatuse või lobiseme niisama ja toome lilli. Eks me ole pidutsenud ka, aga ilma asju kinkimata 🙂

Kui ma sain 30, siis kinkisid minu sõbrannad mulle albumi, kus olid kokku kogutud aegade algusest fotod. Peamiselt minust, natuke ka neist endist. Fotode juurde käis illustreeriv jutt. Juttu illustreerisid fotod. See oli nii lahe üllatus, täis inside joke’i ja meenutusi. Ma tahan osakest sellest siin jagada. Ma ei saa jagada selle igat lehte, sest seal on kentsakaid pilte ka nendest sõbrannadest, ja ma ei ole kindel, kas nad tahaks neid pilte letti lüüa, aga midagi ma ikkagi jagada saan. Põhiliselt siis totakaid ülesvõtteid iseendast 😀

Vot sellised lahedad sõbrad on mul 🙂 99% neist piltidest on need samad sõbrannad teinud, ehk meie ühised mälestused 🙂

PS: Tsekkige värki – ühel pildil (10a tagasi) on mul sokid ja plätud ja ma hüppan kasti. Imelik ei ole seal mitte kastihüpe vaid sokid+plätud. Vabanduseks nii palju, et ma olin mingis räiges karup*rses ühes suvilas, isegi karu ei tea, et selline koht olemas on, seega oli megasuva.

PS 2: Teisel pildil on mul sukkpüksid ja eest lahtised kingad. Ma võiks ju öelda, et sellel pildil ei ole tegelikult mina 😀 Aga ma siiski olen. Asja vabandab äkki välja see, et see oli ammu ja teiseks on see tehtud mingis fotostuudios, kus ma outfitte vahetasin kiirelt ja mul vist oli mingi probleem mingi kombo leidmisega ja need kingad lendasid jalga, sest aeg surus takka. Õudne 😀