Mul on kaks halba uudist:

1. WordPress ütleb, et mul on pildialbumi maht täitunud ja kui ma üldse tahan veel mingite piltidega siin blogis üles astuda, siis hakaku ma ostma premium paketti 8 midagi euri kuus, mis kasseeritakse aastas korraga. Kuidagi veider on blogimisele peale maksta, kui sellega on tegelikult võimalik hoopis teenida. See aga eeldaks müügitööd, mida ma olen terve elu teinud ja teen igapäevaselt tööl olles (okei, mu töö pole mingi aktiivne pinda-käimis-telefoni-müük, aga ikkagi) ja vaba aeg ja hobi ei tohiks mul küll olla üldse müügiga seotud.
2. Ma olen ikka õnnetu inimene, et Eesti rabad ja järved ja rannad ei tekita minus selliseid emotsioone, kui näiteks Itaalias ringi sõites. Ma olen sarnast teemat juba maininud SIIN.

Tegelikult on see kurb, et ma selles osas Eestimaa ilu absoluutselt ei näe. Minu meelest on meri Eestis alati kohutavalt kole, vähemalt beach-kontekstis.  Nii kole, et mind mingi valemiga ei tõmba sinna mere äärde jalutama. Kui olen päevitamas käinud (ei saa salata, ikka ju olen), siis nii, et mul on terve varustus tekke ja kampsuneid kaasas ja neid ma siis kasutan vahelduva eduga võrdelises seoses vahelduva pilvisusega, sest lihtsalt nii faking tuuline ja külm on…

Kui ma eelmine aasta Itaaliast puhkusereisilt tulin, tabas mind kultuurišokk. Pärast reisi. Nüüd paar päeva enne puhkuse lõppu on mul juba siin olles see sama šokk, sest tean, et tulen tagasi ja jään ootama järgmist suvereisi kuhugi (veel ei tea kuhu) või sügisesest Peruu reisi. Minu jaoks ei ole suvi 19 kraadi varjus ja 25 kraadi päikese käes, pluss maasikad. Ma ei ole MITTE KUNAGI oma iseseisvas elus läinud turule maasikaid ostma. Kui keegi ostab, nokin paar marja, olen Rimist ostnud või lapsepõlves maal söönud, aga maasikad ei ole minu teema.

Mulle meeldivad mäed, helesinine vesi, 30 kraadine soojus. Loomulikult ma armastan Eestit. Armastaks ka siis, kui ta olekski näiteks vaid Elva suurune ja taoline täpike maakaardil, aga nii nagu mõnele meeldivad maod, mõnele kiisupojad, mõnele rabamulk ja mõni nõrkeb just chopper stiilis motikate peale, meeldib mulle selline loodus nagu näiteks Itaalias.

Eile sattusime Garda linna (sama nimi, mis järvel) järve äärde jalutama…

Õnneks ma siiski kodus iga päev ei vingu selle üle. Lihtsalt siin praegu elasin oma järjekordse kultuurišokki välja. Eks ma ikka leian kodusuvega ka tegevust – näiteks on mul plaan Kaisaga jälle augustis nädalavahetuseks Muhu Veinitallu sõita. Laulasmaal on juulis kaks nädalavahetust spaad bronnitud, vaatan veel, kellega lähen (ilmselt ikkagi Kaisaga :D) ja ühe korra äkki ka Etheliga tema sünna paiku. Toilas peaks korra käima…

Aga kui keegi teab toredaid kohti soovitada, kus Eestis suvel sõita, siis ärge, nagu ikka, hoidke infot kinni 🙂