Aga miks teie teise lapse teete?
Ilmselt on vaid paar inimest, keda ma tunnen, kes EI arva, et ma olen hulluks läinud, kui teise kassi koju võtan. MIKS?! on põhiküsimus. Ilmselgelt mulle meeldivad kassid, kui mul juba üks on! Ma ei küsi ju inimeste käest, kes näiteks teise lapse teevad, et MIKS ometi. Võibolla siis küsiks, kui keegi 10ndat last tehes samal ajal ka sotsiaalmaja ukse taga lastele toiduraha kerjaks.
Kuskilt internetist juhtusin mõni aeg tagasi lugema ühe naise lustakat juttu teise kassi võtust. Tema teooria oli midagi sellist, et alles siis, kui majas on kaks kassi, lähed sa päriselt ka kassipidaja nimekirja, sest üks kass võib sulle niisama ka juhuslikult koju sisse imbuda (hakkab rõdu alla tulema ja paned talle süüa ja märkamatult oled ta omastanud), aga teise kassi võtmine on OTSUS. Ma olen temaga suures osas nõus, kuigi ka meie esimene kiisu oli otsus.
Teise kiisu jutt käis meil ka tegelikult juba mõnda aega, kuni ma lihtsalt otsustasin, et võtame teise ka. KOHE hakkas kergem, kui olin selle otsuse ära teinud. Enne olin kõhkleval seisukohal – et kas kassid ikka lepivad üksteisega ja … Tegelikult rohkem nagu küsimärke minu jaoks ei olnudki. Mahuvad nad ära küll, toita neid jaksan, pesema neid ei pea, ülemäära hoolt ei vaja, üksi koju saab jätta, kalleid talveriideid neile ostma ei pea… Ma ei näe probleemi!
Käisime oma loodetavasti tulevast kiisubeebit ükspäev vaatamas. Alguses oli ikka ärev, et kas ta meile meeldib ja kuidas ta meisse suhtub, aga armusime esimesest silmapilgust ja süllevõtust.
Kahekuune kiisubeebi Jinxy
K.
Meil oli just vastupidi 😀 Esimese kassi võtsime “OTSUSEGA”- leidsime netist hoiukodu kuulutuse, käisime teda vaatamas ja tõime koju. Teine kass tuli nii, et naabrinaine rääkis kuidas teisel pool teed sirelipõõsa all oli juba mõnda aega elanud üks kass, kes kõigile sõbralikult juurde tuli ja keda lähiümbruse inimesed toitmas käisid. Meie perel tekkis hirm, et nii usaldavale loomale võib keegi paha inimene niimoodi haiget teha ja tõime ta omale sealt põõsa alt koju isasele sõbrannaks. Kolmas kass tuli nii, et üks õues sündinud väike kodutu kass (ei mäleta enam, mis ülejäänud pesakonnast sai) hakkas meie rõdu akna taga igatseval pilgul meie kahte kassi vaatamas käima ja nurrus iga kord kui neid nägi. Tegime akna lahti ja esialgu jäigi ta meie rõdule magama ja sõi seal kuna tänaval sündimine oli ta inimeste suhtes kartlikuks teinud . Mõne aja möödudes võtsime ka tema päriseks kuna tema kartlikku iseloomu arvestades oleks vähetõenäoline, et ta omale kuskil mujal kodu oleks leidnud. Ka hiljem on samamoodi kasse lihtsalt “ilmunud”, aga ruumi-ja ajapuuduses oleme ülejäänutele siiski uued hoikodud leidnud.
Anu
Kiisulapsed on niii armsad, mul on endal ka kodus üks ja kaalun ka teist varsti ehk võtta 😀
horchada
Issake, mu lemmiktõug:) Nii äge. Nagu pisike nahkhiir või gremlin
ebapärlikarp
Oriental 🙂 Meil kodus juba üks selline on, nüüd vaja talle kaaslast 🙂
horchada
Mhmh, tean jah, et oriental:) Ma vahel ikka vahin neid poegasid, aga seni, kuni mul ainult kaktused ellu jäävad, ei tule kassi majja