Ebapärlikarbile meeldib…
Täna avastasin enda blogi statistikat sirvides, et ühes blogis kirjutab keegi, et Ebapärlikarbile meeldivad suht vähesed asjad. Kusjuures tõesti… Ebapärlikarbile vist meeldib palju vähem asju kui Triinule endale, aga kuna see on ikkagi üks ja sama inimene, siis mingi kompromissi peavad nad omavahel alati saavutama.
Pean tunnistama, et teinekord tahab Ebapärlikarp kirjutada sellisest asjadest, et Triin mõtleb, et parem oleks, kui ta üldse selle Ebapärlikarbiga seotud ei olekski. Siis Ebapärlikarp hakkab manipuleerima – lõpeta ära, kui sa tahad kirjutada mingisugustest igavatest asjadest, siis mine tee omale uus blogi ja kirjuta seal oma max viiele inimesele (ema, isa, õde ja 2 sõbrannat). Kui sa nii palju põed, siis mine istu kuskil kinnises palatis. Mina siis vastu, et lõpeta ise ära, ma ei viitsi ka lihtsalt sellepärast nö tuntud olla, et julgen ilma igasuguse taktitundeta lahmida või oma eraelu laiali laotada nagu mingi Türgi turumüüja oma kireva vaiba. Mine tee ise endale uus blogi ja mölla seal nii palju kui tahad, aga jäta mind mängust välja.
Mõistate jah – see tasakaalu leidmine on tegelikult päris raske. Et mitte lugejatele jätta muljet, et mulle tõesti midagi eriti ei meeldi, mõtlesin, et panen kirja asjad, mis mulle ja Ebapärlikarbile siiski meeldivad.
- Ethel. Minu tütar. Täiega meeldib mulle. Blogis kirjutan temast ka palju. Minu meelest küll vaid coole teemasid.
- Karl meeldib. Temast väga ei kirjuta. Aga meeldib.
- Suvi. Okei, aastas on 4 aastaaega ja mulle meeldib ainult suvi. Kui nii võtta, siis üle poole aastast seega mulle ei meeldi ja vaid 1/4 meeldib. Ning kui veel mõelda sellele, et sellest 3 kuust suve on võibolla maksimaalselt kokku 2-3 nädalat, siis pean tunnistama, et kohati on vist tollel blogijal õigus – mulle meeldivad tõesti vähesed asjad 😀
- Reisiraamatud meeldivad. Ühe raamatu vist olen blogis maha teinud (olgem asuad “Minu Nizza” oli ikka teemast mööda ka). Teisi küll hoopis soovitanud.
- Söömine meeldib. Vahel jagan oma toidukogemusi. Võibolla tunduvad need taimetoidud siis nii s*tad, et jätavad lausa negatiivse mulje?!
- Reisimine. Minu meelest olen sellest ka blogis päris palju kirjutanud ja küll vaid ainult postiitvses (meeldivas) võtmes. Äkki on siin mängus ka mingit moodi eelarvamus, et Ebapärlikarp kirjutab vaid negatiivsest ja sel juhul lased kõik postiivse üle?
- Filmid. Olen jaganud just positiivseid elamusi.
- Hele-helesinine meri ja ookean.
- Vihmametsad.
- Kassid. Eriti orientaalid. Issand, kui palju ma olen kassidest oma blogis kirjutanud. Need lood tunduvad lausa lollakalt mitte Ebapärlikarbilikud. Nagu Ebapärlikarbi nõrkushetked.
- Puhkus. Jah, kahju, et seda vaid 28 päeva on.
- Nädalavahetused.
- Sõbrad. Nende mõndadega mul ikka elus kõvasti vedanud.
- Magamine.
- Töö ja töökaaslased.
- Muhu.
- Punane kuiv vein.
- Valge kuiv vein.
- Hõõgvein.
- Väiksed talud. Endalgi unistuste listis, olen selle järgi mitu korda siin blogiski õhanud.
- Kaltsukad. Olen oma kama siin šeerinud.
- Marc Jacobsi lõhnad.
- BTM kleidid.
- Telliskivi loomelinnak ja restod. Kalamaja elu üldse.
- Meie katuseterrass, kuhu Karl just Friskini kogemata 1,5 tunniks kinni jättis, aga mis muidu sobib nii grillimiseks kui ka päevitamiseks, maitsetaimede istutamiseks ja ka purjus soomlaste kõrvalterrassi pidude pealtvaatamiseks.
- Märkmikud. Täiesti kreisi, näiteks Rahva Raamatus on terve sein lihtsalt märkmikke täis. Ma tegelt tahaks kõiki osta, aga lähen kinnisilmi sealt mööda, sest mul vist mingi märkmiku-fetiš.
- 27kraadine merevesi ujumiseks.
- Sõbrannaga spaas käimine.
- Kuum vesi duši all.
- Mullivesi.
- Solpadeine peavalutabletid.
- Nahksed käevõrud.
- Apple.
- Aafrika mustrid.
- Oranžid juuksed. Naistel!
- Jada Dreaming kleidid.
- Aasia maitsed.
- Tumedad teksapüksid.
- Autos plaatide kuulamine. No näiteks viimati ostsin just ühe vana Florence and the Machine duubelplaadi.
- “Vampire Diaries” ja “Walking dead” vaatamine.
- Leonardo DiCaprio.
- Hommikukohv.
- Puhta voodipesu lõhn.
- …
- …
Ma usun, et võiksin seda nimekirja jätkata, aga no mida mul ikka pikalt eraldi postitusena mulliveest või tumedatest teksadest kirjutada oleks. Võibolla ma proovin mõne aja pärast kirjutada neist postiivse postituse, vaatame, kuidas peale läheb.
Ethel vahel küsib multikatest ajendatuna, et mis su võime (power) on. Henry kohta ma vastaks: vist selektiivne lugemine 🙂
Käty
Mulle tundub, et oled võib-olla ise üle ridade lugenud, sest ta kirjutab nii: “Ebapärlikarp meeldib/ei meeldi mulle, kuna tema avaldab enamjaolt arvamust asjade suhtes, mis talle ei meeldi ja mulle tundub, et talle meldivad suht vähesed asjad. ”
Ehk siis sa meeldid talle selle pärast, et sulle ei meeldi osad asjad ja ei meeldi talle sellepärast, sest sulle ei meeldi osad asjad. Jällegi oled valinud selle vaatenurga, mis on negatiivsem on ja keskendudki ainuüksi sellele, kuigi ta tegelikult kirjutas, et sa meeldid talle ka selle sama omaduse pärast. Aga sa nokkisid selle imepisike negatiivse jupikese välja ja kirjutasid sellest terve postituse.
Ma käin sinu blogi aeg-ajalt sirvimas, aga suuremas koguses sinu jutte alati lugeda ei kannata. Maailmas on niigi palju negatiivsust ja sinu blogi aeg-ajalt lööb sellest üle. Sellegipoolest leian, et just see on sinu nišš ja see ei pea olema halb asi, oleneb, millise nurga alt vaadata. Samas olen ka nõus sinuga, et ainult negatiivne see blogi ei ole. Tõesti ei ole, mulle väga meeldivad su postitused, kui sa räägid näiteks oma tütrest, teistest elulistest asjadest ja positiivsetest kogemustest.
Võib-olla natukene rohkem tasakaalu nende vahele? Samas olen ma sellisel arvamusel, et blogi on sinu isiklik asi, miks ka mitte rääkida täpselt nii nagu sa ise tunned – kellele ei meeldi, ei pea lugema. Või nagu mina, suurema osa ajast meeldib, aga kui on paha päev, siis sinu blogi poole ma pigem ei tõttaks.
ebapärlikarp
Nokkisin välja midagi, millest teha just inimlik ja postiivne postitus 🙂
Anna
Mina küll naudin kõike, mis sa kirjutad 😀 Aga ma arvan, et olen alles pool aastat lugenud ka. Kõike, mis ei meeldi, ei pea ju lugema, eks ma ka selektiivselt loen, kasse armastan, su toiduarvustusi ka, minu meelest on sinu positused just piisavalt vürtsikad ja humoorikad. Väike eestlaslik ving ei häiri üldse. Jätka ikka samas vaimus 🙂 Need, kes vinguvad, et ei meeldi, pole sunnitud ju lugema 😀
S.K
Kusjuures Su blogi vaatenurk on suunatud tõesti pigem ühele poole..
See kindlasti ei tähenda, et Sa ise poleks positiivsem või parem.
Loodetavasti Sa ise ei provotseeri teinekord olukordi, et neid natuke suunata ühele poole, et siis sel teemal blogitada.. Kui lugema hakkasin oli tore, see blogi erines teistest kuid viimasel ajal on pisut jonniblogi?
No kes saaks üldse öelda, et millest võib ja millest ei või kirjutada, kuid natuke rõõmu ja kiitust võiks ka teinekord sisse pilduda:)
ebapärlikarp
Imelik, ma just viimasel ajal tunnen, et ma tükk aega juba liiga “leebe” ja positiivne olnud 🙂
G.
Hmm, ma ei tea, kui kaugele see “viimasel ajal” teie jaoks ulatub aga minuga on nii, et hakkasin su blogi lugema kuskil sügisel vist.. Ning alguses ärritusin vähem või rohkem absoluutselt iga postituse peale 😀 Tõsiselt. Sest kõrvalt vaadates elad sa ju üsna ilusat elu ja saad endale nii mõndagi lubada aga tundus nagu otsiksid (!) põhjuseid pirisemiseks mingite pisiasjade üle, millest võiks enamasti lihtsalt…üle olla. Liiga esimese maailma probleemid, noh. Umbes nii vist mõtlesin. Igatahes tekitas siin lugemine minus alati negatiivseid emotsioone ja samas tundsin, et pean enesekasvatuslikel eesmärkidel seda siiski jätkama 🙂 Ja vot nüüd ma ei teagi, kelles on selle ajaga suurem muutus toimunud, aga igal juhul pole sul juba ammu õnnestunud mind mitte natukenegi närvi ajada 😀
ebapärlikarp
Ma tunnistan, et minu blogis on palju ka kriitikat. Aga see on umbes sama, et kui lähed kinno tavalist õudukat vaatama, siis pärast ei peaks nagu imestama, et miks seal romantilist liini ei olnud eks.
Ma võiks ju ka oma blogi ümber nimetada kriitikablogiks, siis ei tekiks küsimust, et miks seal palju kriitikat on 😀 Samas jällegi tekiks siis küsimus, et miks seal ka hulganisti toredaid lugusid või toidukatsetusi on…
Siin blogis ma oma eraelu ja nö päris problmeeme ei lahka, vb sellepärast tunduvadki need kriitikanooled siin sellised “esimese maailma” tühised probleemid. Ise nimetaksin neid tähelepanekuteks, mitte probleemideks.
PS: Muidu vaimukas kommentaar sul 🙂
G.
.. see oli muidu täitsa siiras kommentaar ka 🙂 Mul pole tõesti kunagi enne olnud sellist tahtmist süveneda, anda aega ja leida rahu kellegi või millegagi, mis esmalt nii ärritavalt mõjub. Omamoodi üllatav ja mõtlemapanev kogemus. Ja nõustun, “tähelepanekud” (vrdl ärapanekud) on väga sobiv ühisnimetaja su kriitilisematele kirjutistele.
miiu
Mina olen ka just viimasel ajal hakanud kõiki su poste laikima ja kaasa kommenteerima. Vaata, et minusuguseks ninnunännuks ära ei lähe!
ebapärlikarp
Hahaa 😀
Henry
no, I make twins