Nüüd saab Eesti Blogiauhinnad 2016 raames anda hääl oma lemmikblogidele SIIN.

Ütlen ausalt, et mul ei ole välja kujunenud jäägituid lemmikblogisid. Mul on kujunenud mingid blogid, mida jälgin, kuid loen vaid nende teatud postitusi, mis tunduvad mulle huvitava teemaga. Nii et pigem loen mingeid kindlaid teemasid nendest blogidest.

Ja teiseks olen ma suur juhuse-lugeja. Mis see tähendab? No näiteks ootan arsti vastuvõttu polikliinikus ja see venib ja venib. Tirilill – tuleb mulle e-mail, et kellelgi tuli uus postitus. Täiesti juhus, et mul on megaigav ja nüüd keegi just postitas midagi. Loen.

Sry, et ma kategooriate kaupa ei pane, sest suuremat osa ma nendest kategooriates välja toodud blogisid isegi ei tea. Ma loen põhiliselt:

  • Oma õe blogi Eesti elu Belgias. Õe puhul loen küll jah kõiki poste, aga ta ei postita nii tihti, et ei jõuaks lugeda.
  • Mallukat. Mitte kõike, aga mis huvitav tundub või jällegi – oleneb, kui igav parasjagu on. Nii igav ei ole mul küll kunagi olnud, et neid uusi beebindusvankrite ja “testi lapse sugu” lugusid lugeda 😀
  • Ühe hea sõbrantsi blogi – Minu Parim Elu. Vist ikka olen kõiki poste lugenud.
  • Mingi hetk avastasin Kristallkuuli. Teadsin seda blogi enne ka, aga ütlen ausalt, et visuaalselt oli see nii igav, et juba ainuüksi pealkirja lugedes (vaadates) jäin ma juba magama. Kuni mul ilmselt ei olnud mingi hetk ABSOLUUTSELT und ja jõudsin pealkirjast ka kaugemale. Ja sain aru, et alati ei peagi olema nägu. Piisab, kui on tegu.  Temalt ma vist loen nüüdsest küll iga postitust.
  • Sekkarileiud. Kuigi mulle tema riietumisstiil ja kaltsukaleiud isiklikult väga ei istu, siis blogi ise on kift. Ma ise ka fännan kaltsukaid.
  • Nullkulu kiikan vahel. Pigem selle pärast, et ta tundub nii äärmuslik inimene. Liiga äärmuslik, et lausa põnev.
  • Sandra Vungi – teda ei saa otseselt nagu lugeda, sest mida ma mingist retseptist niisama ajaviiteks loen eks. Aga nii kui mingit ideed vaja, siis mujalt ei viitsi otidagi, ikka Taimetoit lehelt.
  • Diipi. Valikuliselt. Arvan, et kui ma temaga suht üheealine ei oleks, siis ilmselt ei loeks.

Need ülevalolevad on sellised, mida jälgin, see ei tähenda, et teisi üldse ei loe. Nagu ütlesin, kui kuskilt midagi põnevat ette hüppab, siis ikka klikin. Päris ausalt, mõnda blogi ei loe ega fänna sellepärast, et too inimene, kes seda kirjutab, tundub nii a) naiivne, b) naiivne, c) naiivne, d) igav. Ja kuigi võibolla jutt justkui jookseks ja teinekord isegi teema on minu mõistes huvitav, siis lihtsalt üldse ei istu noh. Saladuskatte all ütlen, et vahel ikkagi satun neist midagi lugema ja siis lihtsalt mõtlen, et ohh jummel…  Väga palju ikkagi läheb korda minu jaoks see, kas inimene on sümpaatne. Ja kusjuures pange tähele – sümpaatne just läbi selle blogi, sest isiklikult ei ole ma ju kõigiga kohtunud ja võibolla jääks kohtudes teine mulje.

Ahjaa, ja siis see blogijate ühtehoidmine. Noh, selles mõttes, et ma olen ühes ettevõttes müügiesindaja oma ametilt. Aga ma ei tunne küll mingit vajadust kõikide Eesti müügiesindajatega kokku hoida. Näiteks olen ma ka ema, aga ei arva ka, et ma peaks kuidagi kõikide emadega mingit sidet tundma. Kui kuskil Eesti otsas toimuks mingi Eesti müügiesindajate kokkutulek, siis ma ei tunneks mingit kohustust nendega vennastuda või kohale minna. Eesti Parima Müügiesindaja auhind 2016 jätaks mind täiesti külmaks 😀 Vast kõik ise tunnevad ära, mis neid huvitab ja mis mitte…

PS: Pildil minu blogimise pesa.