Ma olen ja olen olnud selline inimene, kes sööb suht alati taldriku tühjaks. Kui seal taldrikul on SÖÖK. Kui mul pannkook põhja kõrbeb, suva, söön ära. Kui mul mingi toit eriti välja ei tule, suva, kallan sojakastmega üle ja söön ära. Kui ma tellin restos midagi, mis pole eriti hea, suva, söön ikkagi ära.

Vanasti ei söönud ma vaid maksa, see oli ja on ilmselt seni, kui vahepeal midagi muutunud pole, jäleda konsistentsiga. Ja täieliku p*sa maitsega. Sry, maksalembelised! Okei, haljast pekki ka ei söönud.

Olin ülipositiivselt meelestatud, kui valisime hiljuti välja ühe tuntud cateringi (pakkujaid on päris palju), kes meile kontorisse lõunat hakkab tooma. Märgid nädala söögisoovid ära ja terve nädal mureta. Ma olin veel eriti rõõmus, sest iga päev oli ka TAIMETOIDU pakkumine, mitte vegan, aga siiski ilma lihata soe toit.

Nimed olid muidugi märkimisväärsed. Näiteks kinoa röstitud köögiviljade ja kirsstomatitega. Mis osutus lihtsalt täiesti tooreks kinoaks, mille hulgas oli 1 poolitatud kirsstomat ja mingid läbi keedetud ja vettinud juurviljad. Kuna kinoa ei olnud pehme, siis tuli nokkida lihtsalt kõvasid teri. Eriti kahju, et paljudki annavad taimetoidule (või lihata toidule võimaluse), aga kui sellist asja proovivad, siis raudselt never again. Üks minu kolleeg, kes selle toidu võttis, ei olnud kunagi proovinud kinoad. Ilmselt teist korda ei proovi ka.

See oli üks näide, aga põhimõtteliselt oli enamik päevi pettumus. Aedoad tomati-ingveri kastmes olid tegelikult aedoad lahjendatud ketšupis jne. Võibolla ma teen praegu ülekohut, sest ilmselt ei lahjendanud too kokk siiski ketšupit, kuid kui maitse on selline, siis ausalt öeldes täiesti ükskõik, kuidas seda valmistati. Üleküpsetud brokoli sinihallitusjuustuga oli tegelikult näiteks brokoli sinihallitsujuustulõhnaga. Ei juustu, ei üleküpsenut.

Järgnev on baklažaani-tomati guljašš. Tegelikkus oli suur kogus tärkist ja lisaks paar baklažaanitükki külmaks läinud tallerdavas-kallerdavas kastmes, mis maitses… hmm, sel lihtsalt polnudki erilist maitset. Kui teinekord oli ports isegi päris suur, et ei hakanud vähemalt rahast kahju, siis iga päev ei saanud ka sellele loota… Vaid üks päev kahe nädala jooksul tõesti oli tunne, et toit oli oma hinda väärt (seene-kartulivorm päises, mis tegelikult oli menüüs hoopis fääntsima nimega, nii fääntsi sõna oli, et ma isegi ei teadnud sellist). Natuke nadi tulemus 2 nädala kohta.

Seega jõudsingi ma nüüd otsapidi pointini, et see pettumus oli nii suur. Ma meelega ei maini selle cateringi nime, sest olen endale lubanud, et tööga seotud asjadest ma siin blogis ei räägi. Pole küll otseselt tööga seotud, aga siiski… Anname mõnele teisele cateringile ka võimaluse. Lihtsalt kuna tegu oli tuntud firmaga, siis pettumus oli seda suurem.