Kui mehe rahakott on iseenesestmõistetav…
Ma olen mitu korda maininud, et vaatan vahel “House hunters”-it. Nii nagu mulle meeldib lugeda inimeste lugusid, kes kuhugi kaugele elama kolinud, meeldib mulle vaadata seda sarja, kus inimesed teevad väga julgeid otsuseid ning kolivad maailma teise otsa. Sama lahe kui need ilusad Lõuna-Ameerika rannikud või Bali rendimajad, on vaadata selles sarjas pere (mehe ja naise) omavahelist dünaamikat.
Suhteliselt läbivad on seal paar naise tüüpi (stereotüüpi), kes mulle tõesti närvidele käivad.
- Mees seisab pisikeses korterikeses Prantsusmaal. See korter ei meeldi talle. See on väike ja kaugel, tohutute hommikuste liiklusummikute kaugusel tema töökohast. Naine särab – park, kus ta saab kahe koeraga jalutamas käia, on 3 minuti kaugusel. Naine tööl ei käi. Tal on 2 mopsi. Või prantsuse buldogi. Vahet pole. Mees ütleb, et ta sõidab tööle 50 min ja see ei ole üldse ideaalne elukoht. Aga naisele (kes tööl ei käi!) on ju AINULT 3 minutit pargini!!! Naine ütleb: “Kallis, aga selleks me ju siia Prantsumaale tulimegi, seda PRANTSUSE HÕNGU (kitsast, üliväikest korterit, keset kesklinna) saada, onju?” Ja lõpuks naine saab, mis ta tahtis.
- Mees ja naine ja nende 3 last. Naisel on vaja RUUMI, palju ruumi. Ta lihtsalt ei mahu ära muidu. Peale selle on vaja muidugi ka ocean view’d ja veelkord palju ruumi. No ikka nii, et igal põrandamopil oleks oma tuba. Akendega. Naine ei ole muidugi iialgi tööl käinud. Mees käib. Kodu, mida otsitakse, peab olema kooli lähedal. Naise ülesanne on sõidutada lapsed kooli ja koju. Poole tunni tee kooli EI TULE KÕNE ALLAGI. Naine ei kavatse iialgi nii palju aega kulutada oma vabale päevale, et edasi tagasi sõita. Mees on terve elu tööd rabanud. Rabab edasi, et seda kõik oma perele võimaldada. Ja mees lepib koduga, kus naine viskab oma vabast päevast lapsed teise tänavanurka kooli, ja ta ise sõiab tööle 50 minutit. Ja tagasi 50 minutit.
- Naisel on vaja kindlasti korterit, kus on külalistetuba. Et kui 1 kord aastas tuleb tema pere talle külla, siis ta saaks nad külalistetuppa majutada. Naine tööl ei käi. Mees käib. Mees peab maksma üle oma budgeti kodu eest, et naine saaks 1 kord aastas oma vanemad külalistetuppa panna.
Vahel ma tahaks selliseid naisi kõvasti raputada!
Mir.
Ma tahaks ikka neid mehi raputada. Naiste puhul, noh, kui võimalus nii kandikul kätte tuuakse, siis miks mitte printsessi mängida. Need tuhvlialused mehed on tavaliselt ise nii õnnes ka, et saavad nii wonderful naisega koos elada ja teda kõigest väest poputada. Ma vastupidi ei tea palju mehigi, kes kinopileti tahaks välja teha 😀 Ja muidugi siinne vana klassika “naine peab nii palju lapsi saama, kui ise jõuab üles kasvatada”. Neid kahte ekstreemsust kõrvutades, tundub see variant, et mees loob naisele pesa, kus naisele meeldib lapsi saada, vähe normaalsem ja naturaalsem 😀 Aga Eesti keskkonnas üles kasvades ongi see üks metsik-metsik meeletu ulme muinasjutt! 😀
ebapärlikarp
Sest üks hetk võib ikkagi see muinasjutt otsa saada, mis iganes põhjusel… Ilmselt see ongi siis see “raputus” naisele.
Muidugi raputaks mehi ka 😀 Aga kui selline mees ükskord mõistsue pähe võtab, on naisel juba liiga hilja 😀
Berit
Mu lemmik on selle saate juures ka suhtumine köökidesse, reaalselt on kõigil (eriti peredel) vaja umbes täpselt sama suurt kööki nagu keskmisel restoranil. Ja fakin granite countertops, et normaalne maja/korter jääb ostmata ja ostetakse mingi tegelikult kehvem, sest seal on graniittööpind köögis. Ulmeee.
ebapärlikarp
See ka, et ostavad kodu selle järgi, kus nõudepesumasin on 😀
beritp
Jaa, me mehega teeme vahel nalja, et “näed ostaks selle, aga siin elutoas lamp ei meeldi, ei saa osta” 😀
ebapärlikarp
😀 😀 Hahaa
varikasblog
Absoluutselt Sinuga nõus! Ainult, et miks need mehed nii tuhvlid siis on ja kõike teevad? ?
ebapärlikarp
Samadel põhjustel, miks tuhvel-naisedki? :S