“Ära tee, mul hakkab suus sügelema,” ütleb Ethel, kui ma üritan talle samal ajal soengut teha, kui ta hommikust sööb. Sellega säästaks aega.

“Ma ei saa, mul hakkab suus sügelema,” ütleb Ethel, kui ma üritan talle sisse sööta midagi muud, mis ei ole makaron, juust, vorst, ketšup, ahjukartul (friikas), viiner, leib, praetud muna, marineeritud kurk või krõbinad piimaga.

Rääkides viineritest. Ostan suht alati ühte sorti viinereid, neid Rakvere Ehe viinereid. Ükspäev tegin neid ahjus. Need tõmbusid pärast natukest aega jahtumist natsa krimpsu. Loomulikult ütles Ethel, et ta ei söö neid, need näevad teistsugused välja ja loomulikult – juba paljast vaatamisest hakkab tal nendest suust sügelema! Sõi ainult kartulid ära. Okei. Järgmine päev üritasin pakki alles jäänud viinereid talle keeta. Nii nagu ma ALATI viinereid teen.

“Ei, need on valed viinerid.”

“Ei ole valed, eelmine kord ma lihtsalt tegin neid ahjus, nüüd keetsin nagu alati ja samu viinereid nagu alati. Näe, vaata seda pakki.”

“Ei ole sama pakk – enne oli viineri pilt SIIN POOL ja kiri SEAL POOL. Nüüd on teisiti.” (Kusjuures, minu meelest ei ole!)

Selles kontekstid mul ikka hullult vedas, et Põltsamaa Felix tegi oma ketšupipudeli brändimuutuse nii, et Ethel seda aktsepteeris 😀 Ma ei tea, mis ma oleks muidu teinud.

Õppetund: mitte kunagi ära pane viinereid enam ahju!

Lihtsalt mingi väike pedant on mul kodus ja ma ei suuda iga asjaga vaielda. Tuleb tuttav ette? 🙂

pilt_566

Põltsamaa Felixi uus ketšupipudel. Pilt Felixi kodulehelt