“Klassikokkutulek”
“Noh, kuidas oli?”
“Nilbe!”
“Nojah, ma arvasingi…”
“Aga noh, Eesti film pidi olema nagu iseenda s*tt – ikka ju vaatad,” ütles sõbranna.
Selline dialoog oli mul mõned päevad tagasi. Ja noh, nii ongi!
Ma ei saa väga aru inimesest, kes ütleb, et ta ei ole kohutavamat filmi kui “Klassikokkutulek” näinud. Mis sa ei ole siis “Kormorane” näinud või? Loomulikult pole siin sellist peent kunsti, absurdi ja huumorit nagu oli “Seenelkäik”. Aga inimesed, mida te siis ühelt selliselt filmilt, mille pealkiri on KLASSIKOKKUTULEK, üldse ootate?
Võtad ette ja loed sisututvustust:
Et ennast argirattast korraks välja tõmmata otsustavad semud üritusele eelneval nädalavahetusel linna peale minna ja tunda end taas 18-aastastena. Ometi on nii maailm kui meeste füüsis pikkade aastatega kõvasti muutunud. Pole midagi naljakamat keskealistest meestest, kes püüavad meeleheitlikult olla nooremad, kui kere kannatab.
Igaüks vist teab, et see “pole midagi naljakamat keskealistest meestest, kes püüavad meeleheitlikult olla nooremad” on tegelikult hoopis – pole midagi HALEDAMAT! Vaadake ringi – selliseid mehi on meie ümber tegelikult palju. Ja noh… Ega ei ajagi naerma! Nad üritavad päriselt ka klubis 30 aastat nooremaid naisi saada, riietuvad naeruväärselt (muide vanem meesterahvas võib vabalt nooruslikult riides olla, aga kuskil jookseb minu silmis ka mingi piir) ja usuvad, et uhke auto võtab neilt endilt koha 20 aastat turjalt maha. (Mõne naise silmis võtabki see uhke auto mehe turjalt maha nii 20 aastat kui ka 20 kilo, vahet pole). Ok, see polnud tegelikult otseselt teema praegu…
Foto: Forum Cinemas
Arvestades selle filmi stenaariumi ja teemat suutsid need Eesti kaks parimat näitlejat, Mait Malmsten ja Ago Anderson, selle filmi siiski välja mängida. Ma ei ole kindel, et saunaintsidendi oleks mingid suvalised näitlejad ära teinud nii, et ma ise sinna kinopinkide vahele poleks vajunud. Ei olnud väga naljakas, aga ometi tänu nendele näitlejatele ei olnud ka väga piinlik. Ago Andersoni näoilmed on eraldi vaatamist väärt! Ja tegelikult oli Genka ka äge! Filmi lõpust meeldis mulle Kadri Adamsoni nägu ja pilk, kui ta vaatas, kuidas Ago Anderson kõne pidas, see oli väga ehe.
Ainuke möödalask oli Maarja Jakobson. Eriti see telefonikõne stseen, see oli ainuke kord, kus ma tahtsin karjuda: “Misasi see on?” Nii professionaalne näitleja ja nii ebausutav, et lihtsalt piinlik.
Esimene pool filmist mulle täitsa meeldis. Lõbus oli. Eriti valgusfoori stseen. See OLI naljakas! Ja muidugi mind lummas SUVEAEG, mis seal parasjagu oli! (Arvestades seda, millised on olnud minu viimasemad postitused…). Filmi lõpp oli muidugi läbu. Aga jummel – see oli ju teada. Kas te tõesti pole kunagi näinud sarnaseid filme nagu “American Reunion”. Ma ütleks, et meie enda näitlejatega on sarnast asja siiski palju vahvam vaadata!
No ei ole ma ka jalaga perse naljade fänn. No ei ole! Ja ei naernud ma seal kinos nii nagu minu paremal käel olev mees (Karl istus minust vasakul :D), kelle pärast terve toolirida rappus. Aga no lõbus ja muhe oli ikka. Polnudki nii onuheinolik, nagu ma kartsin 🙂
killuke
Mina ka ei häbene öelda, et mulle meeldis. Mul on tunne, eriti teistega rääkides, ja ühes FB grupis arutades, et need, kes enam-vähem samas vanuses kui filmitegelased, nautisid ja naersid rohkem kaasa 😉 Või vähemalt see osa, kes ei karda enda üle naerda. Vaatasin huvi pärast ka taanlaste originaalversiooni ära ning soomlaste oma ja pean ütlema, et eestlased tegid üle prahi töö! Just näitlejate mängu poolest. Fantastiliselt head nätilejad on meil Eestis.
erapooletu
“Kormoranid” ja kohutav film? Ei ütleks. Pidev kummaline ja omamoodi film.
ebapärlikarp
Meenutades arbuusistseeni näiteks… Kohutav 😀
Anneli
Mulle nilbe sobib. Teatud piirini muidugi. Laval oksendamine ja magava naise bängimine ei ole minu tassike teed, muus osas aga üle pika aja selline Eesti film, kus ekraan ei ole üleni must, tumehall ja sünge, kus saab kohati ka väga head nalja (mina naersin küll korduvalt, küll mitte võib-olla nendes kohtades ja nii kõvasti kui enamik inimesi).
Selle filmi teevad heaks just need karakterid. Ago Andreson on ju igas rollis lihtsalt geniaalne, Genka oli väga hea ja Mait Malmsten on mingis mõttes nagu Eesti Hugh Grant – selline tüüpäpu, kes südames on hea, aga kellel ei tule midagi nii välja nagu planeeritud. Äratundmisrõõmu igale maitsele. Selles ilmselt seisneb ka selle filmi menu.
ebapärlikarp
Jepp, Hugh Granti võrdlus on hea 😀 Kahju, kui inimene häbeneb öelda, et see päris fun film oli 🙂
Anneli
Mina ei häbene! 🙂 Lõpustseen oli eriti hea 😀 Etteaimatav, aga hea! 🙂
Felicity
Väga hästi öeldud, et mida te siis ootasite komöödialt pealkirjaga “Klassikokkutulek”!
Ja Genka mängis tõesti hästi, kuigi Eesti laulu poolfinaalides jättis saatejuhina nõrga mulje.
Naerukrampe ei saa, aga vaatamise ja kinopileti vääriliseks pean seda filmi küll.
Jane
Olen iga su mõttega nõus. Käisin selle haibi pärast ka eile vaatamas. Täpselt selline film ongi, et pooleks päris ei naera, aga piinlik ega rahast kahju ka ei hakka. Ja see suvi… issand, mulle mõjus ka hingepalsamina see rattaga roheluses stseen. Tahan juba seda rohelust. Genka rolli tooks isegi rohkem esile, kui sa. Ilma temata oleks oluliselt igavam ja magedam olnud kogu see värk.
Britt
Kusjuures kõik ümberringi kiidavad aga mulle jäi ainuüksi treilerist mulje, et mulle vist ei meeldiks. Olenevalt situatsioonist võivad mulle allapoolevööd naljad peale minna küll ja näiteks “Ted”, mis oli paljude meelest jube nilbe ja labane, ajas mind naerma küll, aga miskipärast tundub et too film mu teetass pole. Kunagi tahaks ära näha küll aga kinno selle pärast ei läheks.
P.S. Mulle üldse ei meeldi norida ja arvestades mu enda õigekirja, siis ega mul suurt õigust pole ka agaaaa seesamune, et .. valgusvoor? 😀
ebapärlikarp
Hahaaa 😀 see on näpukas.
kuut6bine
Mul täpselt sama värk.. pool facebooki on mingeid kino check in’e täis, et keegi jälle seda filmi vaatamas käinud aga no ma viitsisin vaevu treilerigi ära vaadata ja ei tundu ikka üldse minu teema olevat. Ilmselt kunagi vaatan ikka ära, kui äkki telekast tuleb, aga maksta küll selle eest ei tahaks 😀