Vahel jääb silma, kuidas keegi tuntud või vähemtuntud inimene kuskil intervjuus uhkusega rõhutab: “Aga meil ei ole kodus telekat” või mainib seda keegi tuttav või vähemtuttav kuskil postituses või midagi kommenteerides… (Minu postitus ei ole nendest inimestest, kel ei ole kodus telekat, ent kes ka ei üürga sellest nagu see oleks mingit viisi saavutus).

Mina ei saa aru, miks see üldse mainimist väärib? Keegi meist ei tahaks näiteks rõhutada, kuidas meil ei ole kodus pesemisvõimalust ja käime naabri juures duši all või paar korda nädalas ühissaunas pesemas. Onju nii?! Aga kui kodus ei ole telekat, siis rõhutatakse  seda natuke nagu uhkusega või üleolevalt. Alltekst lausele “Meil ei ole telelekat” oleks nagu hoopis: “Me oleme nii intelligentsed, me loeme hoopis raamatuid, me ei vahi seriaale, me ei raiska mõttetult aega.”

Ma saaks aru, kui keegi räägib elust ilma interneti ja nutitelefonita. Et tal ongi kodus VAID telekas ning arvutit ja nutitelefoni ei ole. Et ta ei passi kodus mõttetult aega kulutades Pinterestis või Facebookis, samal ajal kui tema kaaslane teises diivani otsas seda sama teeb. Vot see oleks nagu suurest osast tänapäeva elust loobumine. Aga teleka mitte omamine ei ole küll mitte midagi erlist, seda enam, et kõike saab arvutist vaadata.

office-583839_960_720

Baasvarustus ei olegi juba ammu enam telekas

Ja siis veel…näiteks sattusin ma lugema ühe tuttava (muidu igati tore ja ettevõtlik inimene, kelle tegemisi on vahel põnev jälgida) pikka Facebooki postitust, kus üks lause oli: “Ja siis asusime lugema, sest televiisori antenn läks ca neli kuud tagasi katki ja ei näe põhjust, miks peaks seda parandama.” Ma ei taha öelda konkreetselt nende inimeste kohta midagi halba, sest need inimesed loevad raamatuid kõvasti rohkem, kui keskmised eestlased, kuid üldiselt nagu – kas televiisori omamine välistab muidu kuidagi raamatute lugemise? 

children-593313_960_720.jpg

“Minu lapsed küll päevad läbi telekat ei vahi” 😉 (Pildil ei ole minu lapsed).