Mulle meeldib Eesti disain. Loomulikult ei saa ma öelda, et mulle meeldivad KÕIK Eesti disainerite tehtud ja müügil olevad asjad (no näiteks ei meeldi mulle miskipärast kõik need puust asjad: kikilipsud, prillid, jalgrattad, kellad… Mis järgmiseks – puidust stringid?). Küll aga mulle meeldib, et järjest rohkem tuleb neid tegijaid juurde. Et on järjest rohkem võimalusi oma loomingut ja tooteid näidata ja müüa, nii leiavad inimesed üles just need “tõelised pärlid”. Ma jalutan tihti läbi Telliskivi linnaku disainipoodidest, lihtsalt uudistan asju… Nüüd tehti ka siia Kalamajja disainipood TALI, kus on palju suurem pind, kui seal vanalinnas.

Ka oma kunagises blogipostituses olen öelnud: MULLE ei meeldi juba esteetiliselt need traditsioonilised kihlasõrmused, teiseks ei ole mul vaja sellist igavestli likviidset jullat omale näppu, mida nälja korral pandimajas rahaks vahetada, ja kolmandaks mulle meeldib nagu ikka “bohemian style” (ja see ei eelda teemante :)). Ja iga kell valiksin ma odavama ent ÄGEDAMA (samas minimalistliku) mingi ehtekunstniku käsitöö, kui selle traditsioonilise ma ei tea mitu tuhat eurot maksva teemandi. (LINK)

Ka endal on mul mõned Eesti disaini esemed, mitte palju, aga mõned… Näiteks see “kohustuslik” KUMA liblikas, mis ilmselt pooltel eestlastest (LINK). Peale selle olen ostnud näiteks Nu Nordicust vanadest tuletõrjevoolikutest tehtud Hoseweari läpakakoti (LINK) ja ka tahvlikaaned.

Üks minu disainiostudest (Pilt: hosewear.com)

Veel on mul näiteks ühed Kristi Liiva kõrvarõngad (LINK). No üldse nagu ei ole minu stiil, aga ühed kõrvarõngad kinkis mulle Karl ja no VÄGA meeldivad.

Minu ühed väiksemad helesinised. Pilt: Kristi Liiva Jewelry Facebooki lehelt.

Novot, ühte teist mul on ja peale mõndade paaride kõrvarõngaste, mis olen ise soetanud endale, ja helkuri ja muude väiksemate asjade, olen ma sealt nillinud nii mõndagi käevõru ja plaan soetada ka mõni Bless This Mess kleidike (LINK).

Kõik eelnev oli aga ühe minu väikse mõtte sissejuhatus. Mis ma tegelikult arutleda ja mõtiskleda tahtsin, on selle sama Eesti disaini HINNAD. On asju, mis tunduvad väga mõistliku hinnaga (no näiteks need samad asjad, mis ma olen ise soetanud). Aga on ka asju, mille kohta ma küsiks MIS SELLE HINNAGA JUHTUS?

Näiteks käisin ma täna korra läbi Kultuurikatla mingilt Eesti disaini laadalt. Seal oli roppu moodi inimesi, tegelikult ei saanud normaalselt asju vaadatagi, aga silma jäid näiteks puidust mansetinööbid (LINK). Foto on võetud nende kodulehelt, mille ka linkisin.

Puidust mansetinööbid

Need puidust mansetinööbid maksid 59 EUR! Ma vaatasin silmad punnis seal Kultuurikatlas letti nende hindadega. Ei noh, kui nagu nõudlust on, siis võib ju müüa misiganes hinnaga. Samas olles töötanud minevikus 5 aastat ettevõttes, mis toodab tehases puidust aknaid ja uksi, ning teades, kuidas puust asju tehakse, nägin mina selle leti peal oma vaimusilmas lihtsalt LENGIKORKE ja need ei maksa ka disainitult 59 EUR!

Puidust lengikorgid (pilt netist)

Puidust lengikorgid (pilt netist)

Palun ärge solvuge selle võrdluse pärast, olen elanud sellist elu ja kogunud selliseid kogemusi, mis minus tekitavad sellise assotsiatsiooni. Usun, et ka nende puidust mansetinööpide taga on disain ja töö, aga kas see hind 59 EUR iseloomustaks seda just õiglaselt? Samas ega äriühing ei pea ka midagi õiglaselt müüma, ma küll ei müüks, kui saaks ka rohkem küsida 😉

Nii et see väga mitme otsaga asi. Aga mul on hea meel, et on Eesti asju, mida saab ka normaalse hinnaga… Et kõik ei kasuta sõnapaari “Eesti disain” ära lihtsalt selleks, et oma hindu õhku täis puhuda.

Tänane Kultuurikatla laat