Vahepeal oli meil suht rahulik elu, sest meie väike Jinxy, kellel operatsiooniõmblus kokku kasvamise asemel hoopis maailma rõvedamaks haavaks muutus, sai peale tablettide, geelide ja haavaloputusvahendite oma roheliste silmade alla sama rohelise body. 

Loomade Kiirabis

Rahulik oli elu selle poolest, et Jinx ei võtnud nädal aega üldse jalgu alla. Juba Friskinit sai mõni aeg tagasi ohjeldada (kui ta meil suvel katuseterrassile jalutama tahtis minna) nii, et panin talle traksid (ilma rihma osata) selga, mille peale ta nagu puunukk küljeli vajus. Ma ei tea, mis neil kassidel sellega on, aga Jinx arvas vist pärast seda body selga panekut, et ta on tagajalgadest halvatud. Isegi siis, kui ta õnnetult meil voodis lebas ja Ethel suure hurraaga tuppa lendas, mille peale Jinx ehmus, siis instinkti ajel ta küll hüppas voodist alla, aga kuna ta ju arvas, et on halvatud, siis pani peakat vastu seina ja kukkus lihtsalt põrandale. Õudne, aga see oli liiga koomiline, et olla õudne.

Haige “beebi”

No eks ta oli lötsis ka selle haava pärast… Mingit tagaajamist ja lollitamist koos Friskiniga ei toimunud, kuni mingi hetk, kui tal parem oli hakanud, tulen mina töölt koju ja Jinx, full naked, tormab jälle mööda koridori Friskiniga ringi. Kuna ta haav ei olnud veel päris paranenud ja ta kindlasti ei tohtinud seda lakkuda, panime body tagasi. Kusjuures see igapäevane body lahti tegemine, haava puhastamine… meenutas veits beebiga möllamist 🙂

Isegi kui ülakeha püsti saab… PS: vabandan kohutavate voodilinade pärast, aga kõik normaalsed olid mul pesus 😀

Selles full naked momendist sai ta aru, et ta pole tegelt halvatud, aga kuna ta kõndida ikkagi selle riidelapiga eriti ei osanud, siis oli jätkuval nädalal ikkagi väga rahulik. Kuni siis eilseni, kuni me talt “riided seljast” võtsime, sest ta sai terveks.

Pool nulgu on juba retsitud…

3 nulu-ehet juba põrandale puruks…

Okkaid lendab kahte lehte, koristada tuleb 2 korda päevas…

Nulu vesi juuakse lihtsalt ära…

Koridoris jooksevad kassid mu lihtsalt jalust maha…

Ja loomulikult tallavad mõlemad hommikul mu näos…