Spring break IV osa – viimased päevad ja kojutulek
Neljapäeval sõitsime Prantsusmaalt Disneylandist tagasi Belgiasse läbi Reimsi linna. Kahjuks ei olnud šampanjahooaeg veel alanud, et oleks saanud vaatama minna mõnda šampanjalossi, leppisime lihtsalt Reimsi katedraaliga. Veel ilusam kui katedraal oli aga ILM. Lõunatasime katedraali kõrval välikohvikus ja lihtsalt nautisime vaadet, ilma, toitu ja natukest veini.

Vincent ei saanud aru, et midasja me koguaeg pildistame. Ise ka tegelt ei saa aru, aga noh, lõbus ju 🙂
Reedel lubas Belgias megasooja. Üle 20 kraadi. Eestis oleks sellise ilmaga kõik rannas, Liege’is aga randa ei ole 🙁 Üldse on veider elada linnas, kus pole merd. Sama veider, nagu kodus, kus pole kassi 😀 Läksime parki. Ethelile oli pargis üllatuseks üks aiaga piiratud lasteaed, mis oli täis jäneseid! Ma pole elus nii palju jäneseid korraga näinud. Aeda sisse me ei saanud, aga läbi võre sai jänkusid sööta ja osad lipsasid aiast välja ka. Ma sain ühe imepisikese jänkupoja läbi aia kätte, aga Meelimari karjus, et PANE TAGASI!!!! Ma ei tea, MIKS ma teda kuulasin. Oo, miks?! Sama oli Prantsusmaal poes ühe kampsuniga, mida ma tahtsin proovida, aga Meelimari jälle: “PANE KOHE TAGASI!” Krt, see oli jumala ilus!
Laupäevaks olin ma reisist kuidagi nii väsinud, et enam ei jaksanud kuhugi minna. Kuigi oleks võinud ju sõita Maastrichti või Kölni, mis on mingi tunnikese kaugusel. Aga tõesti ei viitsinud. Vahtsin lihtsalt arvutist filme 😀 Ka Brüsselisse ei viitsinud minna. Näitasin Ethelile piltidelt Mini Euroopa parki, et näe, viitsid v. Ta ei viitsinud ka. Olimegi pigem kodused, kuni pühap õhtul pidime lennuki peale minema. Saime turvakontrollidega hakkama ja ka suuna õige värava poole (mis tuli välja, polegi üldse keeruline), lasime jälle tax frees “lõhnad peale” ja asusime värava taga ootama. Mingi räigelt palju varem, sest ma olen ju pabistaja 😀

Minu Roos pildistab lennukeid
Lennuk seekord korraks rappus ja mulle tundus hea idee lennukis veel pool tabletti alla neelata. Need mõjusid ilmselgelt mul veel järgmisel hommikul ka, sest tööl tabas mind ma-jätsin-triikraua-sisse-paanika. Sõitsin seda kontrollima, loomulikult oli see väljas, aga ma lihtsalt ei mäletanud sellest triikimisest suurt midagi 😀 Jäime Etheliga oma reisiga väga rahule, aga niipea ma Belkusse tagasi ei vinni minna. Las Meelimari tuleb nüüd siia.





Comments
Trackbacks & Pingbacks
[…] Käisin elus esimest korda ÜKSI lennukiga sõitmas. Mitte et ma oleks piloodipaberid teinud ja selles mõttes üksi lennukiga lennanud, aga no igatahes ilma täiskasvanud sõbra/ pereliikmeta. See oli minu jaoks tohutu eneseületus, aga tundsin, et pean seda tegema. Selle eneseületuse raames korraldasin oma Ethelile suht elu reisi – viisin ta nädalaks tema lemmiku, Pelli (minu õde Meelimari), juurde Belgiasse ning seal käisime koos ka maailma ägedamas loomaaias ja ka Pariisi Disneylandis. (Kirjutasin sellest ka blogis, näiteks SIIN ja SIIN ja SIIN ja SIIN). […]