Olen juba mõnda aegu mingeid riideid ja asju, mida ära või kogumiskasti ei raatsi visata, taaskasutusäpis müünud. Enamjaolt pole mul viitsimist mässata, aga vahel, kui mingi koristus- ja sorteerimistuhin tuleb, panen mõned asjad äppi müüki üles. Mul olid seal juba ammusest ajast müügis ühed vanad Converse tennised. Seest “vooder” küll katki, aga väljast täiesti terved. Prügikasti oli imelik visata ning laadisingi toona tennistest pildid üles, kirjutasin ausa kirjelduse juurde ning panin hinnaks sümboolse 2,5 eurot, et tasuks mu pakiautomaati minemise vaeva. Rikkaks saamine ei ole eesmärk 😀 Vot nende tennistega seoses juhtus üks veider lugu. Teemasse haakusid ka ühed sukkpüksid…

Tuleb siis ükspäev sinna äppi mulle nende tenniste kohta kiri, et kas on olemas. Vastan, et on küll. Seepeale küsib too inimene, et kas pilte oleks võimalik. Vastasin viisakalt, et mul on tennistest seal juba 3 fotot ja ma kohe ei oskagi neist mingi nurga alt rohkem pilte teha. Siis tuli uuesti sõnum (kirjapilt muutmata):

“Ok ma mõtlen jalas kui peale ei käi”

Ma ei vastanud esimese hooga midagi, sest ma lihtsalt ei saanud aru, mida see inimene ütles. Teen pildi tennisest jalas, kui ma selle tennise peale ei käi? Misasja? Natukese aja pärast tuli uus sõnum, kus inimene vabandas, et tüli tegi. Ja SIIS ma sain järsku aru, mida ta tahtis – ta tahtis lihtsalt pilti tennistest, kus need oleks mul jalas, ning lootis, et selle palvega peale ei käi ehk tüli ei tee. Loomulikult käisid minu peas mõtted, et no tavalised tennised – mis ma neist jalga panen ja pildistan, mida inimene sellistest piltidest ektra näeb? Aga jumala eest, mul hakkast sellest inimesest miskipärast nii kahju kuidagi, et reaalselt otsisin need tennised välja, panin need jalga ja saatsin paar pilti juurde. Ja tuli vastus (muutmata kujul):

“Kas jalas tagand saab”

Ja mida ma tegin? Järgmisel hetkel avastasin ma end, need vanad tennarid jalas, kükakil kägaras põrandal, üritades oma kandadest pilte teha 😀 Saatsin ära. Tundus, et talle vist sobis. Need pildid, kus tennised modelli (minu) jalas veensid teda, et tegemist on hea ostuga! 😀

Läheb siis veidi aega mööda ja ta küsib ühtede minu müügis olevate pidulike sukkpükste kohta (mis mul kunagi kalli rahaga ostetud, aga käimata jäänud, ja nüüd paari euro eest ka ammusest ajast müügis), kas on olemas. Nii, ma tunnen juba seda mängu! Vastan, et on küll. Ise oma peas juba veidi iroonilisel kombel naeran, et kuigi mul on sukkpükstest kolm pilti, üks neist ka selline, kus mul käsi sukkpükste sisse tõmmatud, et mustrit näidata, siis raudselt ta tahab veel pilte.

“Kas pilte on võimalik juurde teha” 

ja lisab muidugi

“kui peale ei käi”

No ma ütlesin, et ennustasin seda juba ette! Vastasin viisakalt, ent siiski otsekoheselt, et vabandust, aga sukkpükstest ma küll ei oska rohkem pilte teha, sest need on… noh SUKKPÜKSID! Loomulikult viisakalt, aga, mõte oli see. Vastus:

“Ei ole hullu laiali kui on võimalik”

No appi! Need on lihtsalt sukkpüksid! Mis ma pean need nüüd põrandale laiali laotama? Mis sealt pildilt peaks avalduma talle? Äkki panen jalga ka veel ah? See mäng tüütas mind sel hetkel ära ja ma ei vastanudki enam midagi 🙁 Tõesti ebaviisakas minust, aga samas ütlesin ju kenasti, et ma ei tee rohkem pilte. Mitu korda ma siis peaksin seda ütlema?

Peagi tuleb teise kasutaja alt sõnum:

“Kas on olemas kas jalas pilte on võimalik”

Ja lõppu:

“Kui peale ei käi”

Loomulikult on see sama inimene, mis sest, et teine kasutaja! Ma ei reageerinud. Peagi kolmanda kasutaja alt sõnum. Võite kolm korda arvata, mis sisuga.

“Kas on olemas. Kas jalas pilte on võimalik kui peale ei käi.”

Aaaaaarhhhh! Päriselt? Kes see inimene on? Mis selliste peas toimub? Miks nad sellised on? Kas ma tõesti panin 2eurosed sukkpüksid jalga, et talle pilte nendest saata? Ei pannud! Vastasin jälle viisakalt, et olen Sulle juba kirjutanud, et ma ei saada rohkem pilte. Oleks mingi kallis ese, siis ma saaks veel aru… Tuli vastus:

“ok”.

Tõesti noh, ok! Kui peale ei käi.