Kuskil nädal tagasi õnnestus mul sooritada oma elu esimene kokkupõrge teise autoga, kusjuures minu enda süül (facepalm!). Varasemalt olen ühe korra autot natuke kriipinud ning ühe korra on mul vana kodumaja ette PARGITUD auto maha kandmisele sõidetud nii, et ma ise vaatasin kodus diivanil telekat (jälle facepalm!)! Aga liikluses ei ole ma seni (load alates 17ndast eluaastast ja sõidan Tallinnas alates 2009ndast aastast) mitte kunagi avariid teinud. Õnneks! No ja nüüd sõitsin siis KODUTÄNAVAS vasakpööret tehes lihtsalt ühe vasakult tuleva Škoda ratta koopasse!

Pauk ei olnud väga suur, kuidagi põrutadagi ma ei saanud ega tundnud mingit turvavöö äkilist haaret vms. Sujuv, summutuv pufffff. Sekundi jooksul jõudsin mõelda, kuidas ikka kõik on juhus – oleks ma 30 sekundit hiljem kodust välja tulnud ja autosse läinud, poleks seda juhtunud. Samas… võibolla oleks ma siis hoopis samas kohas bussile ette sõitnud ja olukord oleks olnud 10x hullem. Seda kõike paari sekundi jooksul analüüsinuna ei jõudnud ma isegi väga šokeeritud olla. Mis siis ikka – juhtus! Keegi ju viga ei saanud, lihtsalt plekimõlkimine. Ebamugav olme, aga päris suures plaanis absoluutselt tühine asi.

Silmanurgast piilusin teist juhti, kes oli ka veel autos, ning astusin siis autost välja, tema ka. Ainuke, mida ma päriselt ka kartsin, oli, et see inimene on vihane ja hakkab mind sõimama. Mul oli küll piinlik, aga mitte blond-piinlik (= olukord, kus ma ei tea, kellel peatee vms)! Ma teadsin väga hästi, kellel sealt õigus sõita oli, aga ma ei oska seletada, miks ma ei näinud. Oli valge aeg. Mul polnud mingeid kõrvalisi tegevusi. Ma sõidan sealt samast kohast 1-2x päevas. Natuke loll koht on, aga tegelikult nähtavus (eriti sealt vasakult poolt) väga hea. See pani mind omakorda mõtlema, et issand, mida kõike me veel liikluses ei näe, aga mis juhuse tahtel lihtsalt lahenevad meie jaoks positiivselt, nii et me ei saagi teada, mis oleks üldse võinud juhtuda! Või et kui ma juba autoga sedasi suutsin ette keerata, kujuta ette, kui ma äkki ka ülekäigurajal ei näe autot või auto mind, ja must sõidetakse lihtsalt üle. Ptüi-ptüi-ptüi!

Esimese asjana ütlesin sellele noorele tüübile:

“Issand, ma väga vabandan! Ma pole kunagi ühtegi õnnetust teinud, ma ei tea isegi, mida tegema peab!”

Tüüp ütles täiesti rahulikult ilma igasuguse pahandamiseta:

“Aa, noh, mulle on küll ennegi sisse sõidetud,”

nagu ta oleks täiesti igapäevases olukorras 😀

Mul oli temast rohkem kahju kui endast – ta oli ostnud selle uue auto vaid mõned kuud tagasi, aga oli nii mõistlik, ütles, et eks ikka juhtub. Ma polnud nii inimliku käitumisega isegi harjunud. Ma ise oleks olnud väga vihane! Ilmselt kartsingi selle mehe reaktsiooni, sest ma ise oleks reageerinud vihaselt. See oli mulle väga hea õppetund – ma nägin tolle noore tüübi pealt, kuidas seda olukorda väga viisakalt ja mõistvalt lahendada ning lõppude lõpuks, milleks närvi minemisega veel rohkem emotsiooni üles kütta. Olukorda see olematuks ei teeks. Mis teine pool (antud juhul mina) sellest saaks, kui ta mu peale röögiks – ma tean, et olen süüdi, mul oli väga kahju, ma ei teinud meelega ja ma ei sõida ju igapäevaselt võõraste autode rattaid koobastesse. Samas mingi vend sõitis meist väga lähedalt mööda, keris akna alla ja röökis midagi vihaselt vene keeles. Ehk siis jah, just see näide, kes ma ei tahaks kunagi olla!

Kaskod olid meil mõlemal, seega pole ju hullu. Vähemalt nüüd tean, et pole aastaid kaskot tühja maksnud 😀 Reaalselt abi ka sellest nüüd lõpuks. Minu autol oli esistange vaid puru, aga küljes, ja kapott veidi kriibitud. Isegi esituled põlesid, kuigi nats vigastatud üks ikkagi oli. Auto sõitis ja sõitsin sellega koduhoovi tagasi, puksiir viis hommikul auto tasuta teenindusse, ma ei hakanud ikkagi sellega ise läbi linna sedasi sõitma. Parandusega läheb aega, sest varusosade saamine praegu veidi keeruline. Kui ma veel mõned nädalad tagasi oma peas hädaldasin, et ei viitsi sõita, tahaks end lihtsalt teleportida igale poole, siis nüüd jälle õppetund, kui mugav ikka autoga liigelda on 🙂

Pildil on mu autoke veel tervena 🙂

Olete ka ise liiklusõnnetust põhjustanud? Mis juhtus?