Külastasin eile e-poodi, et tellida oma lemmikut – Elizabeth Ardeni Green Tea Cream deodoranti. Kasutan seda juba aastaid, see on minu jaoks kõige püsivam leid. Kuskilt ajusopist meenus, et keegi oli kiitnud Elizabeth Ardeni White Tea tualettvett ja uurisin siis seda ka… Klikkisin selle brändi toodete peal sinna-tänna. Elizabeth Ardeni lõhnaõlid (maakeeli siis lõhnaõlid, tegelikult kas tualettveed või parfüümid) on väga odavad, hinnad algavad mingist seitsmest eurost pudel. Sattusin lugema nende odava otsa lõhnade arvustusi…. A la “Väga hea värske lõhn, püsib peal. Igati oma hinda väärt” jne. Nagu mismõttes sa kirjutad 7-eurose lõhna kohta enda meelest positiivse hinnangu “Igati oma hinda väärt” või siis veel hullem – “Hinna ja kvaliteedi suhe on paigas”. 😀 Lihtsalt niisama mõttekoht…

Mõni päev on selline mõttetult low. Kõik on nagu tegelikult hästi, aga iga liigutus võtab tohutult jõudu ja pingutust. Duši alla minek. Arvuti avamine. Hammaste pesu. Loomadele puhta veel vahetamine. Autosse kobistamine. Autovõtmete eelnev otsimine. Tennisepaelade sidumine…. Tõesti, kõik on korras, aga mõni päev lihtsalt on selline. Mitte väsimusest, et sai öösel vähe magada, vaid lihtsalt – aju noh! Tahaks sel päeval lakke vahtida ja oodata, et mööda läheb. Üldiselt lähebki – homme on teistmoodi tunne.

Värske koeraomanik on kohati naljakas olla. Koer on nagu esimene laps – lähen temaga kuhugi uude kohta ja olen ise elevil, et näha, kuidas ta reageerib, kas tal on tore, kuidas ta end üleval peab jne. Reageerib armsasti, tal on üldiselt kogu aeg tore ja peab end väga hästi üleval, st on rahulik, ei jonni, eri taha kuhugi leebet tõmmata, ei viska “vibu” nagu 2aastased ja püsib kenasti kõrval. Autosõitu võib nautida 2,5 tundi ja telgis magab terve öö kaisus, lihtsalt suurepärane koer. Minu jaoks, kes ma olen pigem ühe koha peal paigal, kui et möllan ringi.

Kodus on meil tekkinud rutiin, et kassid magavad päeva ajal minu kapis trussikuriiulis* (mul on riidekapi ees uste asemel kardinad, nad saavad sinna ise minna) ja koer käib vabalt ringi. Õhtul 9 paiku aga läheb koer lapse tuppa magama, uks kinni ja kassid saavad välja tulla ning mulle kaissu ronida või niisama hängida. Koer neid enam hullunult päeval taga ei otsi, teab, kus nad on. Vahel tõmban kapi eest kardina ära, nii et kassid talle välja paistaks ja kõik omavahel harjuks. Koer ei lähe närvi. Aga kui üks kassidest peaks sisisema, siis natuke erutub. Kui üks kassidest peaks kuskil ringi kondama, siis erutub koer palju ja sööstab järgi. Pole ideaalne olukord, aga 50 korda parem kui alguses. Pealegi, kui elukaaslase juures olen, mida juhtub ka päris tihti, siis lähen kutsaga ja kassid saavad omapead ringi käia.

Üks õnnelik koer. Minu koer! Kaltsukast ostetud beebitekiga:)

Selg valutab. Vahelduseks mitte abaluu alt nagu aastaid sinna valu löönud vaid hoopis alaselg. Sri Lankalt toodud salv, pipraplaastrid, sekka mõni tablett. Korra leevendab, aga olukord on siiski püsiv. Alustasin joogaga. Eile tegin 45 minutit Merit Raju veebijoogat (kundalini siis, see meeldib mulle enim), täna terve tund aega. Kodus. Eks vaatab, kas läheb paremaks. Püüan sellega mõnda aega püsivalt tegeleda. Päris mõnus surin on sees pärast ja magama minnes on hea rammestus.

Kindlasti tahtsin veel millestki lobiseda, aga ei meenu praegu. Aga noh, homme on ka päev.

*Igaks juhuks mainin, et liigutasin siiski oma trussikud ringi teise kohta ja panin kassidele sinna asemele padja. Et te ei arvaks, et käin kassiste trussikutega ringi.

PS: Päise pildil on Kira varjunud suure palavuse eest hekipõõsasse, kus mõni tund hiljem siil müttas.