Natuke olen hakanud puudust tundma sellest, et saaks minna poodi või veebipoodi ja osta lihtsalt ära see, mida mul vaja on. Koroonakriis ja töötus on teinud rahavarude suhtes ettevaatlikuks ja peale söögi ning esmatarbekaupade väga midagi osta ei julge. Asi pole selles, et mul oleks lihtsalt tungiv vajadus šopata, vastupidi, see jama, mis viimastel kuudel toimunud on, annab mulle tõestust, et ma ei ole materiaalne inimene (mitte et ma enne oleks arvanud, et olen, aga siiski) ja saan elada absoluutselt ilma (neti)poode kammimata ja puhtalt eneserahulduseks asju ostukorvi viskamata.

Kui tulebki tuju pisiasjadega kodu värskendada või suveks kleidike osta (sest nats kipub mõni vana väikseks jääma), hüppan mõnest kaltsukast läbi, kulutan üldjuhul 3-5 eurot ja asi lahendatud. Eile, kui korra õues käisin ja uksest välja hakkasin minema, heitsin pilgu peeglisse – olin ülepeakaela teise ringi riietes. Mustavalgesäbruline kleit (2 eurot), väga ammu ostetud teksatagi (äkki oli kolmekas eurot) ja valged Converse tennised (ostetud kunagi Uuskasutuskeskusest ja maksid vist 4 eurot). Mul on umbes 10 paari tenniseid/tosse, kaasa arvatud mitu paari uuena ostetud Converse, aga just need sekkarist saadud valged on mu lemmikud, alati esimene valik ja nendega käin ma igal pool.

AGA… Siin on üks aga. Pikapeale on mul ikkagi tekkinud mingi nimekiri asjadest, mida mul oleks VAJA. Okei, jah, ma saan elada ilma nendeta, aga need pole ka asjad, mida ma lihtsalt lõbu pärast või igavusest šoppaks. Ühesõnaga sellised asjad, mida normaalsetes oludes ostaks, ilma et väga üle mõtleks. Näiteks:

  • Nõudepesumasin. Jah, selleta saab hakkama, kraanist vett tuleb ja mul ei ole nelja last, kelle totsikuid pesta, kuid ma olin 6 aastat nõudepesumasinaga elanud ja ära harjunud. Elukaaslase juures olles tunnen, kui mugav on seda leiutist kasutada ja kui palju mõnusamaks see elu teeb. (PS: elukaasalne öeldakse tavaliselt inimese kohta, kellega koos ka ühisel pinnal elatakse, aga ma ei viitsi teda enam “peikaks” kutsuda. Ta ju siiski on reaalselt mu kaaslane elus, seega elukaaslane).
  • Üleüldse tahan uut kööki, kaasa arvatud siis uut pliiti, mis uue köögiga sobiks. Õnneks ei pea ma selle soovi täitumiseks minema kuhugi eritellimustel kööke valmistava ettevõtte ukse taha kümmet tonni lehvitama, vaid köögi saaksin ma tellida eritellimusel oma elukaaslaselt 😀 Mulle pole üldse vaja mingeid 987 kilomeetrit tööpinda kolme erinevasse seina, mille keskel purskkaev. See kodu on mul loodetavasti praegu niikuinii ajutine, aga ma tahaks sellist kena valget hipsterkööginurgakest. Aga selleks peaksin ma tellima siiski mingid kapimoodilid Ikeast, lisaks veel pliit ja muud materjalid, millest selle värgi kokku saaks ehitada. Nii et praegu ootelistis. Lihtsalt midagi sellist:

Ei taha ülesse mingeid kappe, lihtsalt mõni riiul. Plaatida mul midagi vaja ei ole, mul on köögis igal pool hele suurte kiviplokkidega “telliskivisein”, mis tuleks valgeks värvida. Lauaplaati tahaks just sellist nagu siin pildil ja selle saab materjalina osta ja sobilikuks teha. Lisaks valged kõige lihtsamad kapid. Ja mingi parem valgustus ka kui praegune variant. Foto Pinterestist.

  • Uus kasside kraapimispuu. Mingi selline äge, kuhu põlemad kassid end ka kerra magama saaksid keerata. Ma isegi täpselt ei tea, milline see peaks olema, aga mingi ilus 😀
  • Ja kuna ma viisin meie Pusku Pusku türkiissinise kott-tooli lapse tuppa, sest suures toas kassid lihtsalt omistasid selle ja vedelesid seal suure osa päevast, aga ostsin ma selle ju ikkagi lapsele, siis tahaks ma suurde tuppa oma hallile diivanile seltsiks ühte kollast tugitooli. Jepp, kollane tugitool – uus kinnisidee. Mingi selline või hoopis mingi selline. Või siis peaks soetama lihtsalt veel ühe samasuguse kott-tooli, sest kardan, et kollane päris tugitool mulle tuppa lihtsalt ei mahu!
  • Magamistuppa peaks madratsi alla ikkagi mingi voodi ka ostma. Selle peale tegelikult palju raha ei kuluks, sest sinna lihtsalt ei pahu midagi uhket. Vaja lihtsalt mingit voodiraami, mis võtaks max vähe ruumi. Kui ma kaaslasele piisavalt pinda käiks, siis ta kompunniks sinna ise midagi sobivat kokku, aga ju siis mul pole nii väga seda vaja ka, et viitsiks ajudele käia.

AGA vol 2. Veel üks “aga” ja see on hoopis AGA TEATE MIS?! MULLE PAKUTI TÖÖD!

Ma olen nagu:

Ja siis olen ma veel nagu:

Ja lõpetuseks olen ma ka nagu: