Olete end kunagi peeglist jõllitanud, iseendale silma vaadanud nii kaua või süvitsi, et järsku käib tervest kehast läbi väga kõhe jõnks, mis on segu ehmumisest, hirmust, avastusest. Ajusse jõuab PÄRISELT kohale, et oled siin ja praegu! Et oled PÄRISELT olemas! Korraks murdosa sekundiks näed ennast esimest korda, nagu sa ei oleks end kunagi varem näinud. Siis see tunne hajub, näed uuesti tavalist igapäevast peegeldust, nagu siis, kui pesed hambaid, pigistad punni, möödud vaateaknast ja jälgid, kas soeng on okei.

Ma kunagi noorena kogemata tegin seda. Polnud midagi sellest kuulnud, et nii võib juhtuda. Ma isegi ei tea, miks ma enda peegelpildi silmade sisse sellise innuga uuristasin, aga see särin, mis kogu kehast läbi käis, oli õudne. Olen elus vist paar korda uuesti proovinud, et aru saada, mis asi see oli. Rõve igatahes. Ma võiksin ju googeldada, millega tegu. Aga ma arvan, et see on iseenda tajumine siin maailmas kuidagi teisiti kui igapäevaselt. Pole aimugi, tegelt.

Sujuvalt veidi teisele teemale, mis esimesega siiski veidi seotud. Teate küll seda ütlust “Kujuta ette, et saalis viibijad on kõik alasti!” See peaks näiteks esineja hirmu maha võtma, olgu see saal või koosolekuruum või miks mitte üks-ühele tähtis kohtumine. Mul on sellele hoopis tõhusam soovitus, usun, et see võib aidata palju paremini kui kellegi (veel hullem, saalitäie) inimeste potentsiaalseid pekke silme ette manada. Pealegi, kui sa seda viimast tähtsa jutu ajal teed, võivad su mõtted mujale minna ning sa ei kuule küsimust või kaotad jutujärje.

Tee parem nii. Enne esinemist või kohtumist mine peegli juurde. Soovitavalt juba varem kodus. Vaata peeglist oma nägu ja pane nimetissõrmed suunurkadesse. Nüüd tõmba oma näppudega kui ka suuga kaasa aidates oma suu lahti selliseks, et näed igemeid ning ülemisi ja alumisi lõualuid, noh neid, mille sisse hammaste juured lähevad. Laksuta neid lõugu nüüd kokku-lahku. Proovi midagi rääkida ja jälgi, kuidas hambad ning lõualuud käivad lihtsalt üles alla. Näed enda sees sõnaotseses mõttes lihtsalt luukere. Adud, et oled lihtsalt üks kolp. Jepp, see võib päris rõve olla. Aga nüüd võta teadmiseks, et need teised inimesed seal kohtumisel su vastas on kõik täpselt samasugused kolbad ja luukered. Lihast, aga siiski lihtsalt… luukered. Kriipi! Aga mida sa põed?!

Foto: pexels.com

Päise foto: pixabay.com