Kes pole kursis, võib lugeda nö sissejuhatust teemasse SIIT. Igal juhul suunati mind kahe hambaga juureravi spetsilisti juurde, kes siis pidi oma ala spetsialistina ütlema, kas ühest hambast saab veel asja. Teine pidi minema 100% vahetusse implantaadi vastu. Eelmine nädal siis läksingi Kaarli peamajja. Lühidalt – maksin 60 eurot, selleks, et teada saada, et mul tuleb veel maksta 4 tuhat eurot. Aga pikemalt ka…

Tegelikult oli väga-väga põhjalik ja tore arst. Kutsus mu enda arvuti juurde röntgenpilti vaatama ja seletas pikalt (ikka väga pikalt), kuidas ja miks üks hammas läheb kindlasti vahetusse ja teisega võib veel lootust olla, aga ta röntgenist 100% ei näe, kohe siis vaatab suhu ka. Vaatas ja võttis hamba lahti. Ei olnud lootust! Igaks juhuks ütlen, et te valesti ette ei kujutaks – mu suus ei valitse surnuaed 😀 Täiesti pinks-ponks kaks hammast olid, aga juure all elasid Sööbik ja Pisik oma elu, välja see ei paistnud. Selgus ka miks. Nimelt need hambad olid valesti juureravitud. Arst seletas väga detailselt, miks ja kuidas valesti. 10 aastat tagasi aga lasin ma need hambad korda teha, khmhmm, SAMAS kliinikus. Ma ei pea seda kliiniku süüks, sattusin s*ta arsti juurde lihtsalt. Juhtub. Enam pole niikuinii midagi teha. Peale implantaatide.

Küsisin, kelle juures ma hambad eemaldama peaks ja kelle juures implantaadid panema. Sain soovitused. Asi on selles, et kui hammast hakatakse välja tõmbama implantaadi jaoks, tõmmatakse seda hoopis teistmoodi, kui lihtsalt niisama, seega oli väga oluline, et hea spetsialist tõmbaks. Eile oligi mul kirurgi aeg. Dr. Dagmar Marandi. Ma ei karda muidu hambaarsti, aga hamba väljatõmbamine tundub mulle tõesti nagu jäseme amputeerimine. Ma nii kartsin. Kui tooli istusin ja arst ütles midagi sellist, et on kaks varianti välja tõmmata, siis ma katkastasin teda ja ütlesin, et suva, ma minestan niikuinii kohe ära. See oli nagu väike vihje talle, mis tuli muidugi südamest. Ma tõesti kartsin hirmsasti. Arst sai aru, et asi on tõsine. Rahustas. Õde andis stressipalli. Rahustas ka.

Hamba tõmbamine oli RÄIGE! See oli RÄIGEEE! Juba toolis ma tundsin, kuidas pisarad hakkavad voolama, käsi täiega värises. Õde pühkis mul pisarat, arst üritas rahulikult seletada, mis toimuma hakkab. Tervisetrend.ee lehel on dr. Marandile antud hinnang küll väga hea, aga samas on seal mõni minu jaoks täiesti uskumatu kommentaar. Näiteks: “Mõnitava suhtlusstiiliga. Karmi käega. Südametu. Lapsele tempel mällu eluks ajaks ” (LINK). Kas tõesti saab sama inimene olla mõne patsiendiga (lapsega!) südametu ja mõnitav ning mõne (näiteks minuga) lihtsalt supertoetav ja julgustav? Ma lähen raudselt oma teist hammast välja tõmbama just tema juurde!

Sain kõvasti süste, rämedat kangutamist. Täielik piinatool, aga pigem ikkagi hirmust, pingest, teadmatusest. Kui ma praegu tagant järele mõtlen, siis väikest valu tundsin vaid üks kord ja siis sain süsti juurde. Pärast tundsingi vaid survet, pressimist, tõmbamist. Kõik see kestis päris pikalt. Arst ütles vahepeal ka midagi sellist, et nii, mis strateegiaga me siin siis ikkagi edasi läheme. Olukord tundus vahepeal lootusetu 😀 Lõpuks tuli hammas mitmes osas. Arst pakkus näha ka, aga ma olin nii omadega läbi ja šokis, et ei julgenud vaadata. Praegu täiega kahetsen 😀

Aga loomulikult ei läinud mul kõige lihtsamalt. Selle asemel, et maksta ca 100 eurot hamba väljatõmbamise eest ja saada ca 4 kuu pärast implantaat, pidi mulle ka luud siirdama, et oleks kuhu seda implantaati üldse kinnitada. See tõstis, PÕMM, arve mitte sotiseks, vaid arve oli 471 eurot 😀 Ja ootama pean nelja kuu asemel KAHEKSA, et luu kasvama hakkaks. Luud õnneks ei võetud minu küljest, vaid topsist. Siinkohal võib vist teadust tänada, et kunstluud olemas on. KUI see “kunstluu” tähendas ikka seda, et see on kunst, ehk et mitte mingi inimese oma.

Peale luupuru siirdamist tõmmati niitidega mul see värk kõik kokku. Need suuniidid on pigem nagu traadid, jube teravad. Sain ka kohe antibiotsid ja retseptiga valuvaigistid ja hullu lõualuuvalu. Täna on mul pool lõuga ja põske paistes, ilma valuvaigistiteta ei saa üldse olla ning kõik teised hambad ka valutavad. Ca 10 päeva pärast lähen õmbluseid ära võtma. Täiesti hull on see, et ma pean ka TEISE hambaga sama läbi tegema. Ma lahkusin sealt hambaarstilt nagu läbipekstud. Nägu paistes, ripsmekas mööda nägu laiali, üleni higine. Samas nii hea on, et tehtud!

Ma loodan, et ma kedagi ära ei hirmutanud. Samas kasutasin sõnu JÕHKER ja RÄIGE :S Ma tegelikult arvan, et see teine kord tuleb hulga lihtsam, valus ju tegelikult ei olnud, lihtsalt hirm oli nii suur ja see võttis nii läbi. On siin veel kedagi, kes sama saatuse osalised või ootab alles ees?

PS: ma tegelikult juba Facebooki kirjutasin, aga kõik äkki ei jälgi seal. Hambaarstil juhtus ka üks naljakas seik: Ootan hambaarsti. Veeautomaadi juurde tulevad isa ja poeg, nii umbes 60a isa ja 6a poeg. Poeg tahab võtta aparaadist “jahutatud vett”. Isa rahulikult ja elutargalt:”Ära võta jahutatud vett talvel. See pole hea – annab maksale löögi!” 😀

Foto: pexels.com