Olete näiteks kassajärjekorrs seistes silmanud enda kõrval olevate inimeste rahakotte? Ma ei mõtle silmi peast kõõritades vahtinud, aga lihtsalt juhtumisi silmanud. Vaadake. See on täitsa kummaline, kuidas pealtnäha hoolitsetud inimesed võtavad kassajärjekorras kotist välja rahakoti ja see tihti on lihtsalt jäle. Ei, mitte koledat värvi vms, vaid lihtsalt kohutavalt räpane. Tohutult määrdunud. Räbal ja must. Mis see minu asi on? Ega ma ei räägigi selles võtmes, et inimesed, ostke uued rahakotid, mul on valus vaadata. Huvitav on lihtsalt see, et kui sa midagi väga igapäevaselt kasutad, siis sa lihtsalt tihtipeale ei märka selle kulumist, kuni see sul reaalselt seal kassa ees kätte ära kõduneb. Mul endal on olnud mõnede asjadega sama lugu. Seda võib juhtuda ka käekoti, mõne riideesemega või kas või padjapüüriga. Aegajalt tasub oma asju vaadata sellise pilguga, nagu näeksid neid esimest korda elus.

Ma vaatasin üks hetk oma nägu nagu esimest korda elus. Ja ma pidin kreepsu saama – mingid punnid olid tekkinud suujoonele. Need kaks suujoont, mis nina juurest alla lõua poole kulgevad ja eriti naeratades välja tulevad. Ühesõnaga, ei olnud need vistrikud ega komedoonid ega sünnimärgid ega leivapuru. (Üks tuttav päriselt ka sai minisüdari, kui nägi oma dekolteel pruuni tükki ja ahastas, et kuidas ta varem ei näinud, et tal melanoom selliselt vohama on hakanud. 3 sekundit hiljem selgus, et see oli leivapuru, sest ta oli 10 sekundit tagasi leiba söönud).

Ma olen 34 ja mul kasvavad mingid näsad näost välja. Jee! Ega need mingid üüratud mugulad muidugi ei olnud, aga kuna neid ca 5 aastat tagasi ei olnud ja nüüd on, siis järeldus – need on kasvavas trendis. Kuna mul on näos ka palju sünnimärke (põskedel, silmalaul, oimukohal…), siis kogu kompunnina kokkuvõttes kangastus mu silme ette mu tulevik:

3Ryek

(Praegu seda giffi vaadates tuleb mul ka meelde see hiljutine hambaarsti lugu, kus arst mul kõik hambad suust välja tõmmata tahtis). Et sellist tulevikku vältida, kus ma meie kortermaja keldris elama pean, sest ma olen nii kole, et isegi oma kassid kodus kätte ei anna, siis otsustasin nahaarstil käia ja muret kurta. Mõni aeg tagasi käisingi Niine Nahakliinikus. Olen seal oma sünnimärke eemaldamas käinud ja kuigi ma tean, et haigekassaga on neil pekkis ja seadusega on ka vist pahuksis, siis olen ma piisavalt egoist, et sellest praegu mitte hoolida ja oma näsaprobleemid sellest hoolimata seal ära lahendada. Tehke mingi kliinik, kus on samasugused profid arstid, hea ning hooliv suhtumine jne ning ma lähen sinna. Niikaua kui seda pole, käin seal.

Arst vaatas ka kehal kõik sünnimärgid üle (regulaarne kontroll nagu ikka) ja kinnitas, et need nahakasvajad saab kirurgiliselt eemaldada. Pole probleemi. Peale selle uurisin tuleviku tarbeks ka kortsusüstide kohta. Sain kõvasti targemaks. Mulle pole kunagi olnud tabu väike tuuning, niikaua kui see ei ületa hea maitse piiri. Ma pesen end, ostan uusi riideid, käin juuksuris, kulme hooldamas, vahel mõnes muus hoolduses, meigin, värvin juukseid, olen lasknud dekolteepiirkonnas ja mujal sünnimärke eemaldada, olen käinud hambaid valgendamas, rääkimata niisama hammaste korda tegemisest…

Loomulikult inimeste see “hea maitse piir” on väga erinev. Minu jaoks on punnis silikoonid hea maitse ületamine, aga samas mingid kerged kortse siluvad süstid jälle täiesti okei. Samas mingeid pinguldavaid niite ma endale näkku õmmelda lasta ei julgeks. Hammastele laminaate ka ei tihkaks panna, see oma hammaste invaliidistamine tundub julm, samas, kui mul oleks mingid aiateibad suus, siis ilmselt ikkagi paneks. Kindlasti paneks. Igal inimesel on see piir erinev. Aga kortsusilumise kohta… Niikaua, kui muutused on sellised, et teised nagu arugi ei saagi, et üleöö midagi tehtud, siis minu meelest on täitsa okei. Ei aja taga loomulikku vananemist, aga kui ma peaksin valima Brooki või Taylori vahel, siis LOOMULIKULT BROOKE! (Ilmselt temagi endaga midagi teinud, lihtsalt pole ületanud mu jaoks seda piiri).

Paar päeva tagasi oligi mul juba kirurgi aeg ja need nahakasvajaid said eemaldatud ja haavad kokku õmmeldud. Nüüd käin üle nädala veel niidid näos, plaastrid peal ja siis lähen niite eemaldama. Võõrastel küll tekib ilmselt küsimus, kas ma olen habet ajades sisse lõiganud, aga jumala suva. Arst ütles, et tegelikult ongi väga hea need kasvajad varakult eemaldada, siis jääb arm väiksem. Pole mõtet oodata, kuni need junnid silmast silma rääkides inimeste tähelepanu köitma hakkavad ning vestluskaaslase silmad näsade peal peatuvad. Üks silm ühe ja teine teise peal.

Äkki peaks siia ühe väikse random näsaeemalduspildi ka panema. Hambad on, ausalt, veel suus!

IMG_8305

Sellised lood siis. Mis ma teen, kirjutan teile sellest ka, mis ma kortsude kohta teada sain? Või keda see ikka huvitab?

Päise foto: pexels.com. Lihtsalt üks huvitav nahk, kui juba nahkadest juttu tuli.