Tegelikult peaksin endalt küsima, kuidas trenniDES läheb, aga see kõlab, nagu ma oleks mingi sporditüdruk. Ja ma ei ole ju. Ma olen mega suvakas.

Kuid mingi rütm on käes. See nädal käisin siis zumbas, jälle body pump’is ja jälle body balance’s. Kui keegi ennustaja oleks mulle paar kuud tagasi öelnud, et ma hakkan RÜHMAtrennides käima, oleks ma mitte naernud, vaid NUTMA puhkenud ja mõelnud, et mis mu elus nii pekki saab minna, et ma rühmatrennides käima hakkan!

Pekki ei läinud nagu midagi, aga sõbranna meelitas mind lõksu. See oli umbes nii.

Tema: “Ülemistes avati spordiklubi, hakkame seal rühmatrennides käima?!

Mina: “Hahahaaa! NEVER!”

Tema: “OK, aga võtame siis alguses jõusaali eratreeneri ja hakkame jõusaalis käima.”

Mina: “Tavai, jumala hea mõte!”

Käisime korra eratreeneri juures, siis pärast seda meil kuidagi ajad ei klappinud ja lükkasime asja edasi ning siis ütles sõbranna uuesti oma kurikuulsa lause.

Tema: “Hakkame rühmatrennis käima!”

Mina: “Tavai, jumala hea mõte!”

Kuidas ta seda tegi? Kas on võimalik, et mulle pandi spordiveepudeli sisse mingit tabla, nagu kurjade kavatsustega mehed ööklubides naiste jookide sisse mingeid aineid panevad, et neid kõigega nõusse saada?!

See viimane oli retooriline.

Aga no body pump‘is oli viimane kord juba see, et vaatasin ise uusi tulijaid ja seda, kuidas neile kõik segane oli. Mitte et ma mega proff oleks, hahahaa. EI! Aga kui treener vilistab ja karjub “Ja nüüd KOMBINATSIOOOOOOOON!”, siis ma juba tean, mis saama hakkab. Hea tunne!

See maja on juba veits nagu teine töökoht. Mitte see baar siis.

Pagan, kas peaks trennirubriigi ka siia blogisse tegema või? 😀