Mõnus nostalgialaks. Klassika

Mõnus nostalgialaks. Klassika

Pidin täna õhtul ühe sõbranna kodust läbi minema. Ma ei olnud tema juures kunagi käinud ja see Põhja-Tallinna kant oli minu jaoks täiesti uus. Aadressi teadsin, geps näitas mingit punkti, aga kohapeal selgus, et maja numbrid läksid 25, 26, 28 jne. Loomulikult oli mul vaja numbrit 27. Möllasin autoga tohutukitsastel majaesistel täispargitud hoovitänavatel, teadmata, kas ees ootab tupik või saan läbi, kuni ühe maja ees ootas tupik. Selline, kust ümber keerata ei olnud võimalik.

Jäin oma autoga seisma täpselt ühe trepikoja ukse ees kaaludes tahavaatepeeglist, kas ma suudan otse kolm paradnat kitsal teel ilma autosid mõlkimata välja tagurdada…. Kuni näen, et sõbranna juba tuleb mulle vastu.

Tegin korraks autoukse lahti (automootor töötas ja üks jalg oli veel autos), et sõbrannat tervitada (ja küsida, kus krdi kohas ta maja on :D), kui järsku sekundi pärast kuulen teiselt korruselt mingi muti häält:

“Mis te kavatsete siia niimoodi PARKIDA või?!” 

Vaatan üles. Mingi 50ndates punase värvitud peaga naisterahvas kõõlub poole kehaga aknast välja. Vihane. Jah, ma ju jäin KOLMEKS sekundiks autoga tema sissekäigu ette seisma. Tõesti – paanikaks on põhjust!

Mina: “Ma ainult korraks peatun, vaatan, kuidas siit välja tagurdada saab. Rahunege.”

Vaatan juba edasi sõbranna poole, et paar sõna vahetada, aga ikka tuleb peakohalt mingi kobin.

“Mis teil VIGA on?” küsisin ma konkreetselt.

Tädil oli korraks klomp kurgus ja siis karjub mulle:

“A mis teil endal viga on?”

Normaalne dialoog! Täiskasvanud inimeste vahel!

Oleks võinud ju talle siis uuesti seletada, et ma kiilusin siia maja ette kinni ja mõtlen, kuidas välja saab, sest ilmselgelt ta jätkuvalt kahtlustas, et ma ikkagi PARGIN tema sissekäigu ette. Ma ei tea, võibolla keegi pargibki iga päev ta sissekäiku kinni, aga asja tegi absurdseks see, et kui keegi tõesti pargiks selliselt nagu mina seal olin, siis see oleks üks elu idiootsemaid vaatepilte, mida mina näinud oleks. (Tagant järele tundub mulle, et mind vist solvas see, et ta mind selliseks idioodiks pidas).

Võrreldav sellega:

7NH2NThkS3eVffvrLqGl_Parking Lot Keep Driving

A kuidas see teema klassikaline nostaligalaks on? No vanasti oli ikka igas majas mingi mutt, kes 24/7 akna peal passis ja ootas, et keegi: a) valesti pargiks, b) prahti maha viskaks, c) viiks maja ette prügikasti tema meelest liiga suure asja, d) liiga kauaks akna alla lobisema jääks, e) koera sitajunni üles ei korjaks! Mida iganes. Peaasi, et eksiks. Mul siin Kalamajas sellist pole, majas on kõik noored. Aga vanas kodumajas oli küll üks 80 aastane vene muti, kes pidi kõike kommenteerima. Juhul, kui eksimus ei olnud nii suur, et lõugama peaks, siis kobises omaette.

Täisa ennemuistsel aal, kui ma veel lapsena Kohtla-Järvel elasin, olid need mutid rivistatud gängina maja ette pingile. Koos ikka lõbusam kommenteerida ju. Netifoorumeid siis veel ei olnud. Kiusajad, krt!

Kuidas teil selliste tädidega kogemused?

PS: Päise pilt pixabay.com

 

 

22 thoughts on “Mõnus nostalgialaks. Klassika

  1. Ilmselt su pilt koos autoga on juba Kalamaja grupis üleval kui “jälle pargitakse siin sissesõit kinni!!!!” 😀

    1. Ikka! Ikka!
      Tegelikult ma ühiskonnas sellisel tasemel absoluutselt ei osale, mind lihtsalt igasugune kogukondlik teema jätab täiesti külmaks. Aga ma saan su vihjest aru 😉 Mina muidugi hoian sellistest muttidest kauge kaarega eemale, imelik, et sa siin vabatahtlikult muti mölinat viitsid lugemas käia 😀

  2. mina vist mõne asja puhul olen see mutt, sest mina olen see, kelle terrassile see prügi lendab, kelle laps sinna koerasita sisse astuda võib, kes pärast kahe sitasti parkinud lamba vahele ära ei mahu või üldse oma isikliku (jah, numbriga) koha asemel kuskile karutagumikku parkima peab (ärataotud autost rääkimata). ilmselt olen ise loll, et end sellest häirida lasen, aga kui see mind juba häirib, siis ongi valik, kas sisiseda vaikselt või valjemini:P

    1. Triinu kirjeldatud situatsioon oli veel absurdsem, kui ta edasi suutis anda tegelikult. Et kas keegi nagu tegelt on nii idioot, et pargib trepikoja ette? Aga hiljem meenus mulle, et ka minu enda trepikoja ees on parkinud läikiv must Porsche Cayenne, mille külje ma välisuksega oleks peaaegu mõlki virutanud. Nii et nii idioote on olemas, lihtsalt tundus absurdne, et keegi seda konkreetsest inimesest eeldas. 😀

      Mina võin ka tegelt see mutt olla, sest ma ei saa aru, miks peab suitsetama minu magamistoa akna all. Olen päris tõsiselt kaalunud veeämbri suitsetajatele kaela kallamist. Kui raske on majast vähekene kaugemale kõndida? Ahh?

        1. Minu akna all akna peal suitsetab naaber. Olgu mul aken kinni või lahti, see hais tuleb rämedalt mulle sisse. Pole kunagi mölisema läinud ega märkust talle teinud, aga rõve on küll. Meil uued aknad ja vanast majast ehitatud uus maja, igast ventaugust tuleb hais sisse.

        2. Aknad kinni korraks? Pseudoprobleem oleks see siis, kui keegi korra aastas akna all suitsetaks mitte iga päev. Ühelgi suitsetajal ei ole nii vähe energiat, et ei suuda maja seinast 10 sammu eemal seista, kuni enda ja teiste tervise rikkumisega ühele poole saab. Ja kui on peaks ilmselt kaaluma lõpetamist. On hoolimatu ja matslik sundida teisi inimesi oma tossupilves elama, aga see ju tossutajaid ei kõiguta. 😉

  3. Meil istusid ka kõrval paneelmaja hoovis, pingi peal, kamp tädikesi. Sõid kuivatatud kala ja juttu jätkus kauemaks. Lisaks jagus igale möödujale väike kommentaar või näpunäide…..Ära astu muru peale! Koeraga siia ei pea tulema! Jookske oma letsu kuskil eemal! jne
    Aastast-aastasse tädide arv aina vähenes, pealekasvu ei tekkinud 🙂

  4. Ma kunagi jalutasin kortermajade ees koeraga ja mingi mutike passis akna peal ja järsku kuulen “mis te ei kavatsegi seda junni üles korjata??”
    Mu koer polnud veel jõudnud isegi häda teha 🙂

    1. mul tuleb sellega meelde vana anektoot, mees seisab rongis (nagu olid vanasti need kupeedega rongid) akna all ja topib piipu, vagunisaatja läheb mööda ja küsib “suitsetate jah?” “ei suitseta” “aga ettevalmistused käivad!!” mõne aja pärast läheb mees mööda vagunisaatja kupeest mille uks on lahti ja näeb, et see sööb võileibu… küsib siis “s***te jah?” “ei” “aga ettevalmistused käivad!!!” 🙂

  5. Lapsepõlves oli mul naabrimemm, kes oli üle 75 aasta vana ning suurest igavusest veetis oma päevi kas köögiaknal möödujaid jälgides või maja ees trepil istudes majanaabreid “intervjueerides”. Ikka kust sina nüüd tuled ja mida seal tegid jne… Kiiretel aegadel oli tüütu aga eks inimene on ju suhtleja loom…
    Endal on praegu väikeses kortermaja naabrinaine, kel ilmselgelt on Universumi Ülima Tarkuse sertifikaat. Lisaks on ta sügavalt veendunud, et kõik majas ja hoovid toimuv peab olema temaga kooskõlastatud. Nii ta käibki jagamas “teadmist” kuidas pesu pestakse kohe kindlasti pühapäeviti ja puhtaks saab riided VAID Arieli geelikapslitega. Ja hoidku jumal kui keegi naabritest enda aega mõne viljapuu istutab. Siis tullakse uuritakse välja, millega tegu ning selgitatakse pikalt, miks on tegemist absoluutselt vale sordiga. Kui maja ees auto käivitatakse siis silmapilkselt hakkab tema tuppa heitgaase imbuma. Õnneks selgub, et heitgaasid liiguvad selektiivselt, ta oma mehe ja poja autod käivad ta akende all ikka 30 minutit aga need heigaasid tuppa ei imbu. Ja kõige klassikalisem selle muti puhul ongi see, et ühiselu ja naabritega ta arvestada ei taha kuid maakoju, kus naabrid ei segaks ja saaks rahus olla, keeldub kolimast. (Kunagi aastaid tagasi olla ta karjunud poja sõprade peale. Kuttidel sai mõõt täis ning ühel ööl värviti neil korteri aknaklaasid mustaks…)

      1. Sellele mutile mitte. Inimene, kes oma täisealisi pereliikmeid k*radi i**ootideks jms sõimab röökivas kõneviisis ei ole OK. (See oli pestav värv ka).

  6. Minu esimeses isiklikus üürikas oli mu naaber selline tore tädi 🙂 Maja oli pisike ja vana, puuküttega ja majas oli siis neli korterit. Tema oli mul täpselt kõrvalkorteris ja kõigele lisaks oli ta omaniku ema.

    Ise kuulas nt telekat megavaljult, kuid kui mul korra nädalas sõbranna külas käis päeval, siis pärast mölises, et meie märatseme ja tema ei NÄE lugeda 😀 Või kui õed lastega külas käisid ja läbi koridori tuppa läksime, siis karjus pärast, et mis kuradi hirvekari on siia sattunud. Ja ohh neid kobisemisi oli veel ja veel, kuid omanik ise sai aru küll, et tegu on lihtsalt vanainimesega. Ja see ei olnud isegi palju aastaid tagasi, tädi elab seal endiselt ja eks uued naabrid saavad oma osa ma pakun, kuna kolisid pidutsejad mees ja naine (tean kuna vastasnaaber oli tuttav ja tema elas seal veel edasi mõnda aega).

    Tegelikult ei tohiks niivana inimene üksi elada, kuna nt kui mina ükskord töölt koju tulin, siis ta oli kütnud ja unustanud vist siibri lahti teha, kogu maja ja k.a minu korter oli paksult suitsu täis kuidagi. Ise istus aknal rahulikult, kuid noh oli selleks ajaks oma viga juba mõistnud. Kahju oli tegelikult tädist, kuna tütar elas tal välismaal ja nii see ema seal üksi oli. Ma usun, et eks ta suurema osa ajast kobiseski seetõttu, et tal oli lihtsalt suhtlemisvajadus.

  7. vanasti istusid need mutid maja ees pingil, arutasid kes millise autoga koju toodi, kes käis 2 korda kõrvalasuvas toidupoes ja kui suurte kottidega seslt toitu tassiti või hoopis, et ei ostnudki midagi väike kott oli näpus 🙂 kutsuti neid “kohalik Õhtuleht” 😀

  8. Normaalsetele inimestele võib jah tunduda imelik, et keegi X kohtadesse pargib aga tegelikult on selliseid küll ja küll. Ja kahjuks see pole ainus, millega nad hakkama saavad!
    Näiteks meie maja koristajatädi pidi meie prügikaste võõraste eest kaitsma! Tundub ju koomiline ja uskumatu, sest mulle endale küll ei tuleks pähe teel tööle kellegi hoovi sisse sõita, et siis prügi nende prügikasti visata aga vot. On ka selliseid inimesi. Ja jutt on mitmetest prügikottidest mitte paarist paberist.

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *