Tahate jälle midagi isiklikku? Mul on räme silmapõletik. Ei, valetan. Mul on räme silmaDEpõletik. See on ka üks põhjustest, miks ma ei ole jõudnud/jaksanud suurt midagi kirjutada. Ma lihtsalt ei näe eriti. Kui algava nohuga saab veel vesist tatti ninna tagasi luristada, siis silmast voolavat vett ma “tagasi ei kutsu” kuidagi.

Rohud (retseptisilmatilgad, tavalised loputavad silmatilgad, põletikuvastased rohud ja allergiarohud) hakkasid mõjuma vist täna. Kuuendal päeval! Seni olen ma iga hommik ärgates silmi lahti uuristanud, et valguskiirt näha. Tööle keeldusin ma esimesel päeval minemast, sest ma nägin välja nagu ma oleksin 3 päeva järjest joonud. Paraku nägin ma teisel päeval välja nagu ma oleks 4 päeva järjest joonud, aga harjusin juba tasapisi oma uue välimusega ning kobisin tööle. Meigi alla peitumine oli muidugi välistatud. Pesin 100 korda päevas käsi, et teisi mitte nakatada.

Ma ei tea, mis see talv ja kevad toimub, korjan haiguseid nagu mingi korilane marju. Põnevad teemad muidugi olid see nädal meedias. Aasta Abielu, oih, sry Ema, otsimine. Kalmeti läbi meedia paistev ohvriroll. Ja muudki. Ei taha kedagi väga korrata ka, et tagant järgi midagi analüüsida. Ühesõnaga – vaatab. Siis kui silmad tagasi saan!

(Päise pilt pixabay.com).