Ma olen kuskilt kuulnud, et mõndadel inimestel on varvaste fetiš. No näiteks meestel naiste varvaste fetiš. Lähevad salamisi hulluks, kui näevad naiste jalgu lahtistes kingades. Tahavad nende varvastega midagi kohe teha. Näiteks need suhu panna.

Ma olen varem mõelnud ja oleks ise sõnastanud, et fetiš on inimese mingi veider ja seletamatu kiindumisobjekt. Loen aga nüüd virtuaalsest võõrsõnastikust, et fetiš on liialdatud austamise objekt. Liialdatud! Aga kui mingi tüüp armastab varbaid nii palju, et saab nende katsumisest miskit sorti naudingu, siis see pole ju liialdatud? Varbad ei maksa midagi. Kui sul need on. Enamikel ikka on.

Mul on mingi sõnulseletamutu kiindumus mõndadesse asjadesse.

  • Oranž juuksetoon, erinevad oranžid juuksetonaalsused – ma kohe märkan oranžide juustega inimesi, Pinterestis pinnin oranže copperpäid enda tahvlile.
  • Raamatud – poes nende valimine, nende lõhn, lugemine, ka raamatuarvustuste lugemine.
  • Kassid – nii graatsilised loomad… ja kuidas minu kassid mulle külje alla ronivad, kuidas nad lõhnavad, kuidas nad on nii pehmed.
  • Väikseid närilised – väiksest peale on mulle meeldinud kõik hiired, hamstrid, kääbushamstrid, oravad, jänesed, deegud jne. Kui graatsiline see kääbushamster ikka on? Aga no peas on mingi klemm, mis ütleb, et tahaks neid kohe musitada. (Muide kääbushamstrid on nii väiksed, et neid ei tohiks musitada. Kuskilt kuulsin, et üks laps tegi seda ja ta tõmbas kääbiku omale sedasi kurku. On see linnalegend? Ma ei tea).
  • Helesinine merevesi – see seletab ka minu blogi visuaalset poolt (nii vana kui ka uut).
  • Palmid – tänavatel, rannas, metsas, see kõik sümboliseerib mulle unistuste kliimat.
  • Märkmikud – vot see on vist see liialdatud austamise objekt.

Märkmikud on minu fetiš. Ülejäänud on nagu täiesti mõistlikud kiindumised. Kassid on inimeste lemmikloomad ja leevendavad stressi. Helesinises merevees ja raamatuga palmi all veedan ma oma puhkuseid ning inimesed peavad ju mingit juuksetooni kandma, miks mitte oranži. Aga märkmikud? Suures koguses märkmikke? Milleks neid tänapäeval vaja on? Okei, üks kalendermärkmik, kui sa ei taha minna üle arvutis olevale kalendrile. Mina ei taha. Heaküll, üks veel, kuhu sa saad kirjutada oma suvalisi mõtteid. Aga ma võiksin tund aega raamatupoes märkmikuriiulite ees neid silitada ja neile sisse vaadata. Need on enamjaolt seest tühjad. Mitte nagu raamatud.

Hiljuti avastain aga ühe seest täis märkmiku (päise pildil ka). Sarnaseid on tegelikult veel. Täis konkreetseid küsimusi või suunavaid teemasid, nimekirjade pealkirju. Esimese korra ma läksin sellest märkmikust mööda. Kripeldama jäi ja teist korda mööda minnest ostsin.

See ootab nüüd, millal ma aja maha võtaks. The 52 lists project. Märkmik on jaotatud aastaaegadeks ja igal aastaajal on kümneid suunavaid küsimusi, nimekirjade pealkirju. Näiteks:

  1. Sinu eesmärgid ja unistused käesolevaks aastaks.
  2. Nimekiri sinu parimatest omadustest.
  3. Nimekiri sinu unistuste reisidest.
  4. Nimekiri asjadest, mis sind motiveerivad.
  5. Nimekiri asjadest, mis takistavad sind sinu eesmärkide täitmisel.

Jne. Seal on tobedamaid ja vähem tobedamaid listide pealkirju. Kuigi selline imal värk ei ole minu teema ja ma ei ole ju 14, siis ju mingi laps minus välja lõi. See märkmik on käe all lihtsalt nii mõnusalt nahkne ja struktuurne. Avades raksub ja nagiseb. Ilus on.

On teil mingi fetiš?

IMG_1295

Ei, see tegelikult ei ole raamatupoe reklaam. Ilmselt see, kellel märkmikufetišit ei ole, lihtsalt ei mõista mind 😀