Ma arvan, et igaüks on kuskilt näinud, lugenud, kuulnud, et eelistada tuleks kodumaist kaupa. Kedagi küll ei saa sundida ostma kodumaal valmistatud tooteid, aga üritatakse muuta tarbijate mõtteviisi ja harjumusi selles suunas. Näeme siin-seal tihti üleskutseid. Artikleid. Reklaami. Eesti Toiduliit valib parimaid Eesti tooteid. Ikka selleks, et tarbijate teadlikkust tõsta, et motiveerida kodumaiseid ettevõtteid oma tooteid arendama, uute toodetega üllatama ja et tarbijad valiks letilt pigem kodumaise toote.

Mida meile seeläbi sisendatakse? Miks eelistada kodumaist kaupa? No näiteks (EMPL andmetel ja mujalt):

  1. Et elavdada ja toetada Eesti majandust, ka põllumajandust.
  2. Väidetavalt on oma piirkonna toit kõige kasulikum, kuna sisaldab just meile vajalikke aineid, kes me siin keskkonnas elame.
  3. Mida rohkem ostame kodumaist kaupa, seda suurem on nende kodumaiste tootjate käive, seda rohkem saavad nad investeerida seadmetesse ja tootearendusse ning seeläbi ka alandada oma toodete hindu, mis tihti välismaisest kaupadest hulga kallimad on.
  4. Kodumaal valmistatud toodetel on väiksem ökoloogiline jalajälg – ära jääb transport veokite, laevade ja lennukitega. Seeläbi on elukeskkond puhtam ja ka meie toit puhtam.

Siit võib veel edasi minna… No näiteks, et eelista kohalikku VÄIKEtootjat. Osta juustu ja vorsti kuskilt väiksest talupoest. Sealt saab tooteid, mis Selverite ja Rimide lettidele pole jõudnudki. Igaks juhuks mainin, et ma ei mõtle siinkohal üldse mingeid ekstra ökotooteid.

Mina ei saa öelda, et ma eelistan alati kodumaist kaupa. Minule loeb hinna ja kvaliteedi (toiduainete osas ka maitse) suhe. Seda jälgin ma nii kodukeemiat ostes kui ka toitu ostes. Ma ei maksa asja eest rohkem lihtsalt ja ainult sellepärast, et see on Eestis tehtud, see peab ka muud moodi PAREM (või maitsvam) olema.

Üleüldse tundub mulle, et kui inimesed valivad lettidelt teiste hulgas just kallimad tooted, saadab see signaali, nagu tarbijad oleksidki rahul nende kõrgete hindadega. Seega ei saa ma tegelikult väga aru punktist 3, sest äriettevõtte eesmärk on ikkagi kasumit teenida ja kui tootja (ka Eestimaine) näeb võimalust hinda tõsta, ta teeb seda.

Ma saan absoluutselt aru, et me peamegi kodumaiseid ettevõtteid edendama ja äriks soodsa pinnase looma, väikeettevõtlust toetama jne jne. Aga miks me räägime, kuidas oma keskkonnas kasvanud toiduained on inimesele kõige kasulikumad, kui samas tahame ise tuhandete kilomeetrite kaugusel neid samu tooteid teistele sööta? Neile, kellele need pole üldse “oma keskkonna” toit!

Me räägime, kuidas meie enda tooteid tarbides on ökoloogiline jalajälg väiksem, vähem transporti veokite, laevade ja lennukitega, seega puhtam keskkond (punkt 4), aga samal ajal üritame ise oma tooteid nende samade veokite, laevade ja lennukitega riigist välja eksportida. Kas see põhjendus ei ole siis hoopis kohatu?

Tundub ju tõeliselt silmakirjalik, et ühelt poolt me üritame Eesti inimesi ümber kasvatada, et eelistada tuleks kodumaist, aga sel samal ajal tahame iga hinna eest oma enda tooteid müüa võõrastes riikides, kus need meie tooted on ju importkaup. Samamoodi importkaup, mille kõrval poeletil me oma riigis soovitame eelistada kodumaist.

Ei, ma ei ütle, et eelistada ei tuleks kodumaist. Aga need põhjused seal juures… Osad nendest on lihtsalt väga kahtlase väärtusega.

Mille järgi te poes kaupa valite? Kas eelistate alati kodumaist?

PS: Foto pixabay.com