Tööl käiv vanaema ei ole see õige vanaema?
Pensioniea võimaliku tõstmise valguses püstitas Eveliis oma blogipostituses küsimuse “Miks tänased ja tuleviku vanavanemad lapselapsi ei hoia?” Eveliis ka vastas kohe: “Nad käivad tööl.” Eveliis kirjutas veel, tsiteerin:
Mina veetsin lapsena kõik suved vanavanemate juures, mõnikord ka nädalavahetused. Vanavanemad olid kogu aeg olemas, viitsisid tegeleda ja askeldada.
Kui vanavanemad alles 70-aastaselt pensionile saavad, siis jääb neil oma lastelaste jaoks veelgi vähem aega ja see on kurb, sest ühe terve ühiskonna alustalaks on perekond ja väärtused-oskused, mida põlvest põlve edastatakse.
Lugesin ja noogutasin justkui kaasa. Tõsi ta ju on, et üks inimene ei saa kahes kohas korraga olla – tööl ja samas ka lapselapsi hoida.
Üks hetk aga märkasin postituse kommentaariumis enda kohta käivat kummalist kommentaari, mis sisaldas sellist lauset: “Erinevalt esindusliku välimuse puudumisest on vanaemade puudumine tõeline probleem.”
Ja see lause tekitas minus küll täieliku missassja-efekti. Vanaemade puudumine? Tööl käiv vanaema on vanaema puudumine?
Siinkohal oleks paslik küsida, mida keegi üldse vanaemaks või vanaisaks olemiseks peab? Kas õige ongi ainult see vanaema, kelle juurde saab lapsed nädalateks SUVA AJAL maale õunapuude vahele (Kivirähu “Oskar ja asjad”) saata ja ise linnas tähtsamaid toimetusi teha?
Minu ema ja isa on praegu ca 55, nad käivad tööl, elavad eraldi, mõlemad on tahtnud Etheliga koos olla ja teda enda juurde võtta (nad ei ela Tallinnas ega ka ühes-samas linnas) põhimõtteliselt sellest ajas peale, kui Ethel lakkas imik olemast. Minu isa on otse välja öelnud, et nüüd armastab ta maailmas kõige rohkem Ethelit, oma lapselast. Minu ema ehk Etheli vanaema ehk Mana ei pea seda isegi nii otse välja ütlema, seda on näha. Ja minu jaoks on see igati normaalne. Ma ei eelda, et selleks, et neil saaks olla oma lapselapsega suur armastus ja tugev side, peaksid nad olema pensionil! Nad olid vanaema ja vanaisa juba oma 40ndate eluaastate lõpus, kas selleks, et nad saaksid ühed ÕIGED vanavanemad olla, peaks siis pensioniiga hakkama juba 50selt? Et ärge saage valesti aru, ma ei ole samuti nõus et pensioniiga peaks olema 70. eluaastast, aga ma lihtsalt ei arva, et heaks vanavanaemaks olemine on pensionieaga seotud.
Olgu, oleme ausad, minu ema on õpetaja ja tal on hulga pikem puhkus kui tavalisel inimesel, seega on tal füüsiliselt rohkem aega Etheliga koos olla. Minu isa aga plaanib oma puhkust tihti selle järgi, et saaks Etheli selleks ajaks enda juurde. Lisaks on olemas igasugu pühad ja nädalavahetused ja pikemad nädalavahetused, millal saaks lapselastega koos olla. Oled pärast töönädalat nii väsinud, et ei jaksa? See on suhtumise küsimus tegelikult (eks osadel ka tõsiste tervisehädade või tõesti väga erilise töö spetsiifika küsimus, näiteks töötad välismaal giidina vms). Ja kes ütles, et õige vanaema oled ainult siis, kui võtad üksi pidevalt oma lapselast vaid HOIDA ja KANTSELDADA? Saab ju ka oma lapselapsega aega veeta nii, et ka su laps (ehk lapselapse ema/isa) on kambas? Käige külas! Tehke väljasõite! Olge kõik koos! Pigem oleneb see kõik ikkagi pere ja suhete ja tahtmise ja harjumuste dünaamikast.
Mis ma öelda tahan? Vanaemaks ja vanaisaks olemine on suuresti tahte ja inimtüübi küsimus. Mõni on niiöelda sündinud vanavanem ja teine peab selleks koos lapselapsega kasvama, mõni ei saa selleks kunagi, olenemata, et ei ole päevagi elus tööl käinud. Hea vanavanem olemine ei ole seotud otseselt tööl käimisega või pensionieaga. Asi ei ole alati koos veedetud aja PIKKUSES, vaid kvaliteetajas – selles, mis selle lühikesema ajaga koos mõnusalt ära tehakse!
PS: Pildil on mingi 5 aastane Ethel. Vanaisa juures. Nädalavahetusel.
kellu
Sain su poindist väga hästi aru. Mina sain esimene lapse üsna varakult, minu ema oli tol ajal natuke üle 40ne.. Töötab ta loomulikult siiani, nagu ka tol ajal ja saab vanaema olla 😀 kuigi, jah mitte iga nädalavahetus või koolivaheaeg, aga kuidagi moodi on 10 aastat olnud väga hea töötav vanaema)).
mina
Jah, ma olen juba aru saanud, et on olemas sinu arvamus ja vale arvamus. Soovitan lugeda tänases ÕL ilmunud artiklit pensioniea tõstmise kohta ja selle alt alalõiku “Kes hoiab lapselapsi?”.
ebapärlikarp
Juba küsimuse püstitus “Kes HOIAB” on minu meelest alatu.
ebapärlikarp
Kui jutt käib sellest, kuidas pensioniea tõstmine mõjutab seda, et ei ole neid niiöelda alati-valmis-vanavanemaid, kelle juurde oma maimukese suva ajal viia võib, siis ma küsiks, et kui see üleüldse nii oluline on, et saaks täiskohaga vanaema “pidada”/ “omada”, siis miks inimesed ei planeeri selle järgi üleüldse lapse saamist? Sest vanaemaks olemisel ei ole vanust. Vanaemaks olemist ei määra pensioniiga. Mõni saab lapse 18aastaselt, mõni 38aastaselt… Lisa juurde nüüd see, et 18aastaselt emaks saanud naise ema võis tema saada 18aastaselt aga ka 38aastaselt… Ja selle, kes sai 38aastaselt emaks, selle ema võis tema saada samuti kas 18aastaselt, 28aastaselt või 38 aastaselt. Ehk siis vastavalt sellele, millal keegi oma lapsed sai ja nemad omakorda lapsed, tekivad vanavanaemade vanused ja need vanaemade vanused on absoluustelt SEINAST SEINA! Ja seega ei määra ega otsusta see pensioniiga mitte midagi suurt ühiskonnas selles osas, mis puudutab ÕIGEKS ja HEAKS vanavanemaks olemist, kuna vanaemade vanused on NII erinevad niikuinii. Keegi ei planeeri oma last selle järgi, et tema lapse vanaema saaks hakata usinastki aga last hoidma. See oleks ka absurd ja seepärast ongi vanavanemaid nii 40aastaseid kui ka 70aastaseid. Ei ole praegu vanaemad kõik töötavad või kõik pensionärid ja ei ole seda ka tulevikus.
Eveliis kirjutas: “…ühe terve ühiskonna alustalaks on perekond ja väärtused-oskused, mida põlvest põlve edastatakse.” Vabanda, aga mina tõesti ei näe, et kui üks perekond on oma lapsed teinud kõik seal 20 aastaselt, ehk siis vanaema on 40ndate alguses ja vanavanaema vaid 60ndate alguses, siis kuidas takistab see vanus (ja seega ka tööl käimine ja mitte pensionil olemine) kuidagi mingeid pereväärtusi põlvest edasi anda.
Kokkuvõtteks – pigem mõjutab vanaema tööl käimist või siis pensionil olemist see, mis vanuses oma lapsed saadakase (millal sai oma lapse see vanaema ja millal tema laps lapse sai). Küll aga ei ole ma kuulnud ega adunud, et keegi selle järgi oma lapsi ja peret planeeriks, sest muidu ei saa me ” ühiskonda, mille alustalaks on perekond ja väärtused-oskused”.
PS: õhtulehe tasulist artiklit ma tõesti hetkel ostma ei hakka.
mina
Kui sa tähele paned, siis ma ei rääkinudki kantseldamisest. Rääkisin sinu enda sõnu tsiteerides väljasõitudest ja külaskäikudest. Selleks lihtsalt ei jagu aega, kui pead opereerima ainult nädalavahetustega. Ja see kvaliteetaja jutt kisub väga selliste pühapäevavanaemade kanti. Umbes nagu pühapäevaisad, keda ei anna võrrelda iga päev lapse juures elava isaga. Eveliis oma blogis kirjutas siiski igapäevavanaemadest ja see liik kaob küll täiskohaga tööl käies ära.
Pealegi sa räägid endale vastu. Tsiteerin üht su kommentaari: “Minu vanaema käis ka koristamas pensionieas, aga ei jaksanud kaua. Inimeste tervis sellises eas ei ole enam see.” Koristada ei jaksa, aga täiskohaga töötada ja 9 hüpoteetilise lapselapsega väljasõite korraldada jaksab? Või iga nädalavahetus oma kodus kolme perekonda võõrustada?
ebapärlikarp
70selt tööl käimine juba pensionil olles peaks kuidagi ära tasuma. Minu vanaema käis päris pikka aega, lõpuks loobus, see ei tasunud ära.
Igapäevavanaena on see õige vanaema?
Ma ei taha Sinuga vaielda. Ütlesin oma postituses, mis ma arvan ja jään selle juurde. Liigita Sina neid vanaemasid, kuidas soovid, see ei muuda mu arvamust.
mina
Lugesin ja noogutasin justkui kaasa. 🙂 Jah, Ebapärlikarbi lapsel on tõesti toredad vanavanemad ja kõik on helge ja ilus ja saab veel näpuga teistele viibutada, et tähtis on kvaliteet, mitte kvantiteet. Aga taas kord vaatad sa ainult oma mätta otsast. Kujuta nüüd ette vanaema, kes on näiteks 68-aastane, kellel on nt kolm last ja lapselapsi vastavalt mitte üks, vaid ütleme viis. Aga võib-olla ka 9, kõik eri vanuses ja kolmest erinevast perest. Ja see vanaema peab täiskohaga tööl käima ja tahaks ehk ka oma lapselastega kvaliteetaega veeta. Ta lihtsalt füüsiliselt ei jaksa kõigiga neid toredaid väljasõite ja külaskäike teha 🙂
Sa ise kirjutasid kusagil, kuidas sinu vanaema proovis pensionile minnes (mis tõenäoliselt toimus vanuses 55-62) koristamas käia, aga ei jaksanud. Ja nüüd kujutle oma vanaema täiskohaga töötamas ja trobikonna lapselastega kvaliteetaega veetmas.
ebapärlikarp
Minu vanaema käis tööl 70 aastaselt. Lisaks mässab ta praegu 80 aastasena kahe 7-8 aastase lapsega. See selleks.
9 lapselast ei jõuaks see 68aastane vanaema einivei kantseldada. Vanavanemad ei peakski oma lapselapsi kantseldama ja need 3 pere saavad edukalt ka vanaemal külas käia. Minu point on ainult see, et mingit otsest seost ei ole vanaema olemises ja pensionipõlves. Kõik on perekonna dünaamikas ja suhetes kinni.