Delfi paiskas avalikkuse ette artikli pealkirjaga, mis viitab, justkui oleks juba otsustatud, et meie tulevik on alles 70-aastaselt pensionile jäämine (LINK). Loomulikult tuleb ka uudiseid lahti klikkida, muidu võib väga valesti asjadest aru saada. Tegelikult on pensioniea tõstmine lihtsalt üks naeruväärne variant teiste meedete hulgas. Ma loodan, et see läbi ei lähe.

Mõistan igati, et probleem on suur – kui 30 aastat tagasi oli ühe pensionäri kohta viis tööealist inimest, siis 2060. aastaks on neid juba märkimisväärselt vähem. Pole kedagi, kes seda suurt pensionäride hulka üleval peaks.

Üks asi, mida ma aga ei mõista, on inimeste kommentaarid selle uudise all stiilis “Riigikogu mõtleb ainult sellele, kuidas ma kukrut täiendada, mitte lihtrahva peale” või “Mis viga tõsta, kui endal pangaarved paksult raha täis. “ või siis “Ehk siis pensionärid peavad aitama, et teie seal rohkem palka saaksite”.  Ükskõik kui arutu mõte on tõsta Eestis pensioniiga 70. eluaastani või kui vihane peaks olema valitsuse palganumbrite peale, siis no selliseid kommentaare kirjutavad küll Facebookis vaid pealtnäha normaalsed inimesed. Kes need inimesed tegelikult on, kes nii lolle kommentaare oma nime alt julgevad kirjutada? On justkui teatud tüüp inimesi või seltskond inimesi, kes ÜKSKÕIK (ja ma mõtlen tegelt ka – ükskõik), mis valitsuse ebapopulaarse otsuse või arutelu kohta kohe lahmivad: “Selge, tahate raha ainult iseendale jätta!”

“Tõstaks pensioniiga 70. eluaastani.” –  “Selge, tahate kogu raha endale võtta!”

“Teeme koolireformi.” – “Selge, tahate kogu raha endale võtta.”

“Eraldame raha ja toetust Haiti maavärina ohvritele.” – “Selge, tahate kogu raha endale võtta!”

“Võtame vastu kooseluseaduse.” – “Selge, tahate kogu raha endale võtta!”

ALATI on teatud inimesed, kes arvavad, et asi on ainult rahas, mis tahetakse tuuri panna. Kohe nagu mingi inimtüüp. Mis nende ühisosa on? Nii suur kibestumus elus, et ei suuda enam loogiliselt mõelda?

Nüüd aga selle juurde, kui arulage on pensionile minna 70-aastaselt. Olete te näinud 70-aastaseid klienditeenindajaid restorainides? 70-aastaseid ehitajaid? 70-aastaseid turvamehi? 70- aastaseid laotöötajaid? 70-aastaseid müügimutte? Päriselt ka, mul lausa hirm nahas – ma võin praegu olla ju cool 32 aastane müügimutt, kena pilt firma kodulehel, kogemust omajagu ja välimus veel kannab. Kas ma olen mõelnud, kuidas ma 60-aastaselt müügitööd teen? EI! Ma olen mõelnud, et mida ma võiks 60selt teha, sest ilmselgelt müügitööd selliselt ma siis enam ei tee. 70nese müügimuti stereotüüp on maailmas veel loomata. Ma võiks muidugi otsa lahti teha… Kui nii läheb, siis eks minu pensionieaks ongi igal pool inimesi teenindamas 70-aastased inimesed. Ma polekski tegelikult ainulaadne. Proteesid ette ja mähkud alla ja tööle minek. Okei, ma liialdan, ma tean, ja loodan, et ma 70selt veel nii tõsiseid tervisehädasid ei põe, aga fakt on see, et inimeste tervis sellises eas ei ole enam päris see.

Rääkimata sellest, et meestel on vaja üksjagu pingutada, et üldse nii vanaks elada. Naised võivad ju elada, aga ega kõik ei ole nii vitaalsed ja oma ametis nii omas elemendis kui näiteks Reet Linna. Reet Linnat ilmselt hommikuprogrammi ei kutsuta, tal on põhjusega sobiv amet just “Prillitoosis”, mitte “Pealtnägijas”. (Ärge saage valesti aru, mul on Reet Linna osas täielik respekt, ta sobib sinna, kus ta on ja näeb oma vanuse kohta ka väga stiilne välja).

Niisiis kokkuvõttes… Ma tahaks küll enne 70-aastaseks saamist jalad seinale visata, mitte tööd rabades sussid püsti visata!

Foto päises: elu24.postimees.ee.